Show simple item record

dc.contributor.advisorMurakas, Rein, juhendaja
dc.contributor.authorVeeret, Diana
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2014-11-13T13:33:16Z
dc.date.available2014-11-13T13:33:16Z
dc.date.issued2014
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/44262
dc.description.abstractFinantsotsused mõjutavad turumajanduslikus ühiskonnas inimeste majanduslikku turvalisust ja elukvaliteeti. Keerukamaks muutuvates finantsteenustes orienteerumine ja nendest arusaamine eeldab head finantskirjaoskuse taset. Teadmised loovad aluse optimaalseks finantskäitumiseks, kuid ei garanteeri selle toimumist. Käitumist mõjutavad ka hoiakulised, isiksuslikud ja sotsiaal-demograafilised tegurid. Käesolevas töös võeti vaatluse alla finantsteenuste tarbimine kui finantskäitumise üks komponente. Põhjalikumalt uuriti tarbimis- ja SMS laenu kui kõrgema riskiga finantsteenuste tarbimist. Kasutati 2006., 2009. ja 2012. aastal läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsalaste teenuste alase teadlikkuse uuringute andmeid, mida täiendati võlanõustajatega läbi viidud ekspertintervjuudega. Töö eesmärgiks oli selgitada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanike tarbimis- ja kiirlaenude võtmist. Töös kajastati järgnevaid uurimisküsimusi: 1. Millised sotsiaal-demograafilised ja hoiakulised tegurid mõjutavad tarbimis-ja kiirlaenude võtmist Eesti elanike poolt? 2. Kas tarbimislaenude kasutamise alased trendid on Eestis viimasel kümnendil muutunud? Uuringu kvantitatiivne pool põhines kolme finantskirjaoskuse alase uuringu andmete baasil teostatud binaarse logistilise regressiooni mudelitel, mis võimaldasid erinevate objektiivsete ja subjektiivsete tegurite alusel prognoosida riskantsete finantsteenuste tarbimist. Lisaks viis töö autor läbi ekspertintervjuud kolme võlanõustajaga, mille lühikokkuvõtte abil püüti kvantitatiivse analüüsiga saadud tulemustele lisada sisulist tõlgendust. Kasutatud mudelid tõid välja vanuserühma, sissetulekute, haridustaseme, tegevusala, leibkonna suuruse ja hoiakute ning finantsteadmiste mõju tarbimis- ja kiirlaenu võtmisele. Samaaegselt olid eri aastate resultaadid mõneti vastukäivad, mida võib osaliselt seletada üldiste muutustega majanduses, kuid ka andmete võrreldavuse ja respondendi vastamiskäitumisega seotud probleemidega. Viimaste ületamiseks võib olla perspektiivne kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise kombineerimine, mida töö autor planeerib kasutada oma edasises uurimistöös.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4435403~S1*estet
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherfinantskirjaoskuset
dc.subject.otherfinantskäitumineet
dc.subject.otherriskikäitumineet
dc.subject.otherlaenudet
dc.subject.otherEestiet
dc.titleEesti elanike finantskäitumist mõjutavad tegurid tarbimis- ja kiirlaenude võtmise näitel perioodil 2006-2012et
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record