Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid

Date

2015-02-25

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Kaasaegsed riigid seisavad sageli silmitsi pakiliste probleemidega, kuidas tagada mitte üksnes oma administratiivsüsteemide toimimine ja territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ning kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis tihtipeale on rahvuslikult killustunud või koosneb koguni teineteise suhtes antagonistlikest etnilistest gruppidest. Seepärast tegelevad keskvõimud neis reeglina nii alalise riigikujunduse kui rohkem ehk vähem pingeid külvava natsiooniloomega. Antud väitekiri käsitlebki nimetatud protsessidega seotud etnilise värvinguga poliitilisi vastasseise taasiseseisvunud Eestis. Töö eesmärgiks on selgitada välja postkommunistliku Eesti rahvuse-ehituse üldised tunnusjooned ning demonstreerida siinkohal peamisi valitsusorganite poolt algatatud ametlikke abinõusid koos nende elluviimisel esile kerkinud katsumustega. Selle nn demograafilises dimensioonis uuritakse Eesti lähimineviku rändepoliitilisi initsiatiive. Rahvuskujunduse kultuurilisest küljest lahatakse aga keele-, haridus- ja infopoliitika sfääri ning avaliku ruumi sümboolse eestistamise katseid. Riigi-ehituslike aspektide analüüsi raames lasub põhirõhk regionaalse ja majandusliku iseloomuga ettevõtmistel. Ühtlasi harutatakse uurimustöös põhjalikumalt lahti Kirde-Eesti venekeelsetes regioonides vallandunud separatismitendentse. Sondeeritakse, kui tugevad ja mis laadi nood ambitsioonid olid, kuidas idanesid ning mil moel vastavad algatused viimaks summutati. Töö tulemused lubavad järeldada, et iseseisvuse taastanud Vabariigi rahvustavad praktikad olid erinevatel põhjustel küllalt protektsionistlikud ning etnilisi Teisi tõrjuvad, iseäranis 1990-ndatel aastatel. Sajandivahetusel muutus Eesti etnopoliitika nii välismaistest kui sisemistest ajenditest lähtuvalt veidi kaasavamaks ja rahvusloome strateegilist arsenali mõnevõrra täiustati. Siiski jäi riigi poliitikat tervikuna iseloomustama nn etniline kontrollivus. Selle mõjusid Eesti rahvuskujunduse sihtidele võib lugeda valdkonniti üsna eripalgelisteks.
Modern states quite frequently face challenges in ensuring not only the functioning of their administrative systems and the safeguarding of their territorial security, but also achieving a certain social, political and cultural uniformity in a society which is often fragmented or even consists of ethnic groups that are antagonistic towards one another. Therefore, central authorities, as a rule, are constantly dealing with (tension-prone) state- and nation-building. This PhD thesis explores the ethnopolitical conflicts in the re-independent Estonia which were connected to these processes. The aim of the research is to define the general features of post-Communist Estonia’s nation-building and to demonstrate the main official means governmental circles used and the difficulties they encountered in the field. Within its so-called demographic dimension, the practices of Estonian migration policies are examined. The language, education and information policy spheres are observed from the cultural perspective of nation-shaping alongside attempts to symbolically Estonianise public space. When analysing aspects of state-building, the main focus is on regional and economic initiatives with an ethnic undertone. The subject of north-eastern Estonian separatism is also examined in greater detail, seeking answers to the questions: How strong were these tendencies? What form did they take? Where did they spring from? And in what way were they counteracted? The results of this dissertation indicate that for different reasons, Estonia’s nationalising policies were relatively protective and pre-emptive to ethnic Others, especially in the 1990s. By the start of the new millennium Estonia had moved from largely exclusive politics to a more inclusive kind, because of both external and internal incentives. However, the nature of politics generally remained rather ‘ethnically controlled’. Its impact on Estonia’s nation-building objectives can be regarded as multi-faceted, varying across sectors.

Description

Keywords

rahvuslus, rahvuslik identiteet, etnilised konfliktid, vähemusrahvused, integratsioon, separatism, julgeolek, üleminekuühiskond, rahvuspoliitika, kodakondsuspoliitika, keelepoliitika, hariduspoliitika, rändepoliitika, ränne (demogr.), Kagu-Eesti, Ida-Virumaa, natsionalism, national identity, ethnic conflicts, national minorities, integration, eparatism, security, transition society, ethnic policy, citizenship policy, language policy, educational policy, immigration policy, migration (people), South-East Estonia, Ida-Viru County

Citation