Show simple item record

dc.contributor.authorPiits, Liisi
dc.date.accessioned2015-03-20T14:22:31Z
dc.date.available2015-03-20T14:22:31Z
dc.date.issued2015-03-20
dc.identifier.isbn978-9949-32-759-1 (trükis)
dc.identifier.isbn978-9949-32-760-7 (pdf)
dc.identifier.issn1406-5657
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/45723
dc.descriptionPaberkandjal väitekirjaga kaasas CD-ROM.et
dc.descriptionLisad http://hdl.handle.net/10062/45486et
dc.descriptionLisa 1. Vasakule hargnevad sagedamad kollokaadid Lisa 2. Paremale hargnevad sagedamad kollokaadid Lisa 3. Inimest tähistavate sõnade kõik vasakule hargnevad lihtkollokaadid Lisa 4. Inimest tähistavate sõnade kõik paremale hargnevad lihtkollokaadid Lisa 5. Inimest tähistavate sõnade adjektiivsed laiendid ja verbid, mille juures inimest väljendavad sõnad esinevad subjekti ja objekti funktsiooniset
dc.description.abstractSagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles. Väitekirja eesmärk on välja selgitada, mida sõna esinemisümbrus ütleb sõna tähenduse kohta ja kuidas esinemiskontekst peegeldab keelekasutajate nägemust sõnaga tähistatud isikust. Tähelepanu all on 10 sagedama inimest tähistava sõna (inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema) esinemiskontekst. Korpusandmetele tuginevast uurimusest selgub, et mida rohkem sarnaseid tähenduskomponente kahel sõnal esineb, seda suurem on sõnade esinemiskonteksti kokkulangevus. Analüüs näitab, et väga olulise osa moodustavad inimest tähistavate sõnade omadussõnalistest laienditest vanusele viitavad sõnad. Näiteks sõnade poeg ja tütar omadussõnalistest laienditest tähistavad vanust koguni 86% sõnadest. Sõnade erinev esinemiskontekst peegeldab ühiskonnas kehtivaid võimusuhteid. Nt sõnade laps ja inimene konteksti võrdlus näitab, et majanduslik võim kuulub täiskasvanutele. Sugudevahelised erinevused avalduvad inimest tähistavate sõnade juurde kuuluvates omadussõnades ja tegusõnades. Inimest tähistavate sõnade esinemiskontekst toob esile eelkõige stereotüüpse nägemuse naissoost ja meessoost inimestest. Näiteks tüdrukute ja naiste välimuse kirjeldamisel rõhutatakse ilu mitu korda enam kui poiste ja meeste puhul. Kui naiste puhul peetakse oluliseks mainida perekondlikku seisu, siis meeste puhul peetakse oluliseks määrata, milline on koht sotsiaalsel redelil. Tegusõnade analüüs kinnitab, et naisi nähakse enam privaatsfääris ja mehi avalikus sfääris aktiivsetena. Meessoost isikuid tähistavad sõnad esinevad mitmeid kordi sagedamini koos agressiivseid tegevusi tähistavate tegusõnadega. Raske on kindlaks teha, kas erinevatele inimest tähistavatele sõnadele eriomased omadussõnad ja tegusõnad peegeldavad tegelikkust, ühiskonnas kehtivaid soorolle või selliseid stereotüüpe, mis tegelikkusele ei vasta. Pigem väljendavad sagedamad sõnadevahelised suhted lihtsustavalt ja üldistavalt seda, kuidas tüüpiliselt inimesi eesti kultuuris nähakse ja kujutatakse.  et
dc.description.abstractThe aim of this dissertation is to find out what the context of words tells about the meaning of words for human being and how it reflects the vision we have about the different persons. This dissertation focuses on the context of the 10 most frequent Estonian words for ‘human being’ (ema ‘mother’, inimene ‘human being’, isa ‘father’, laps ‘child’, mees ‘man’, naine ‘woman’, poeg ‘son’, poiss ‘boy’, tüdruk ‘girl’ and tütar ‘daughter’). The corpus study reveals that the more similar semantic components two words have, the more similar is also the context of their appearance. The research shows that a big part of the adjectives attributed to words denoting human being, refer to age. For example 86% of the adjectives co-occurring with words poeg ‘son’ and tütar ‘daughter’ refer to age. Collocations reflect the power relations characteristic of the community. The comparison of typical context of the words inimene ‘human being’ and laps ‘child’ indicates that economic power belongs to the grown-ups. Gender differences are manifested in the context of the words for ‘human being’. The verbs and adjectives occurring with words denoting human being illustrate the current Estonian stereotypes of male and female persons. For example, when describing the appearance of a girl and a woman, beauty is many times more salient a feature than in the case of men. Woman’s marital status is often emphasized, but with men we find reference to social status in such adjectives. According to my analysis of verbs women are seen as more active in the private sphere, whereas men’s preferable sphere of activity is public. Words denoting male persons have much more co-occurrences with verbs referring to aggressive or violent activities. It is difficult to determine whether the differences in the co-occurrence relations of words reflect the reality, gender roles, or stereotypes that do not correspond to reality. Frequent co-occurrence relations are rather an abstractions or simplifications that show how people are typically perceived in an Estonian culture.en
dc.language.isoetet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis;23
dc.subjecteesti keelet
dc.subjectsõnadet
dc.subjectsõnavaraet
dc.subjectkollokatsioonidet
dc.subjectsemantiline analüüset
dc.subjectkomponentanalüüs (keelet.)et
dc.subjectleksikoloogiaet
dc.subjectgrammatikaet
dc.subjectkorpused (keelet.)et
dc.subjectkorpuslingvistikaet
dc.subjectEstonian languageen
dc.subjectwordsen
dc.subjectvocabularyen
dc.subjectcollocationset
dc.subjectsemantic analysisen
dc.subjectcomponential analysis (ling.)en
dc.subjectlexicologyen
dc.subjectgrammaren
dc.subjectcorpora (ling.)en
dc.subjectcorpus linguisticsen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleSagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeleset
dc.title.alternativeCollocations of the most frequent Estonian words for ‘human being’en
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record