Otolith sclerochronological studies on migrations, spawning habitat preferences and age of freshwater fishes inhabiting the Baltic Sea

Date

2015-04-15

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Otoliidid ehk kuulmekivikesed on luukalade sisekõrvas paiknevad kaltsiumkarbonaadist struktuurid. Otoliidid kasvavad analoogselt puude kasvuringidele ja seetõttu saab nende abil määrata kala vanust ja kasvukiirust. Peale selle talletavad otoliidid ümbritsevast veelisest keskkonnast keemilisi elemente, mida saab kasutada kalade rännete ja päritolu uurimiseks. Käesoleva töö eesmärkideks oli uurida Läänemeres elavate mageveekalade rändeid, kudepaiga eelistusi ja vanuselist struktuuri, kasutades selleks otoliitidest saadud informatsiooni. Uurimisalused liigid (haug, luts, säinas) on olulised tööndus- ja/või harrastuspüügi objektid, kes üldjuhul koevad magevees. Läänemere madal soolsus võimaldab aga mitmetel mageveeliikidel elada ja ka sigida riimvees. Väinamere haugi, lutsu ja säina puhul oli mageveesigimine suuresti valdav. Varasemad uurijad on väitnud, et Väinameres esineb arvukalt haugi ja säina koelmuid. Käesoleva töö tulemused neid väiteid aga ei kinnitanud. Tõenäoliselt on Väinamere kudealade kvaliteet haugi ja säina jaoks halvenenud. Säina puhul leidsime ka, et Käina ja Saunja lahes on jõgedes kudemise osakaal praktiliselt olematu – enamus kalu koeb magestunud merelahtedesse ning jõgedesse teadmata põhjusel ei tungi. Matsalu lahes seevastu oli valdav enamus säinaid sündinud jõgedes. Uuritud liikide Väinameres elavate asurkondade säilitamiseks ja/või suurendamiseks tuleks kaitsta ja/või taastada olulisemaid kudemiseks sobilike mageveekogusid. Väinamere haugi, lutsu ja säina ränded mage- ja riimvee vahel olid mitmekülgsed ning ühte, liigile omast, rändemustrit välja tuua ei saa. Otoliitide keemilised rändeprofiilid näitasid, et uuritud liigid kasutavad erisuguseid elukäigu strateegiaid – näide elukäigu plastilisusest, mis võimaldab liigil hakkama saada muutuvate keskkonnatingimuste puhul. Saadud teadmisi saab rakendada kalavarude paremaks majandamiseks ja looduskaitseliste tegevuste läbiviimiseks. Lutsu kasvukiirused Matsalu ja Saunja lahes olid nooremates vanusegruppides suurimad, mis Läänemeres või selle valgalal eales registreeritud. Kalandusliku ja ökoloogilise kasu suurendamiseks võiks lutsule meres ja sinna suubuvate jõgede alamjooksudel kehtestada sama alammõõdu, mis Peipsis ja Võrtsjärves (täispikkus 40 cm). Säina vanuseline koosseis varieerus oluliselt Käina, Matsalu ja Saunja lahe kudekarjade vahel. Käina lahes olid valdavad noored, keskmiselt 5–7 aasta vanused isendid. Seevastu Matsalu ja Saunja lahes olid valdavad vanad, keskmiselt 11–16 aastased isendid. Töö tulemused näitasid, et Matsalu ja Saunja lahes esinevad suured probleemid säina täiendi tekkel.
Otoliths or earbones are calcium carbonate structures located in the inner ear of all teleost fishes. Similar to the growth rings of trees, age and growth history of the fish is recorded in the otoliths. Otoliths also incorporate different chemical elements from the surrounding water, which can be used to study the migrations and natal origins of the fish. The objectives of the present thesis were to use the information stored in otoliths to study spawning habitat preferences, migrations and age of freshwater fishes inhabiting the brackish Väinameri Sea (Baltic Sea). Study species were pike, burbot and ide, which are all important target species in commercial and/or recreational fisheries. Freshwater spawning strongly prevailed amongst pike, burbot and ide sampled from the Väinameri Sea. While previous studies have suggested that multiple pike and ide spawning areas exist in the Väinameri Sea, the results of the present study do not confirm it. The quality of these brackish water spawning areas is most likely deteriorated for pike and ide. With ide it was also demonstrated that riverine spawning has practically ceased in Käina and Saunja bays, and most of the fish spawn in seasonally freshwater bays. Almost all ide sampled from Matsalu Bay were spawned to rivers or adjacent wetlands. In order to conserve and/or increase the population abundances of the studied species, most important freshwater spawning areas should be protected and/or restored. Migration patterns of pike, burbot and ide were diverse, and no single species-specific movement pattern exists. Chemical profiles of otoliths demonstrated that the study species use various life history strategies – an example of phenotypic plasticity, which allows the species to withstand environmental disturbances. The gathered knowledge can be used in fisheries management and conservation actions. The growth rates of burbot from Matsalu and Saunja bays were some of the highest ever recorded in the Baltic Sea and its freshwater basins. Minimum allowable catch size (e.g. total length of 40 cm) should be put to use in the sea and lower reaches of coastal rivers. Age structure of ide varied significantly amongst Käina, Matsalu and Saunja bays spawning stocks. In Käina Bay, young, 5–7 year old individuals dominated. In Matsalu and Saunja bays, old, 11–16 year old individuals dominated. The results of the present thesis demonstrated that serious recruitment problems occur in Matsalu and Saunja bays ide spawning stocks.

Description

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Keywords

Citation