Küberkiusamise kõrvaltvaatajate roll ja tegutsemismotiivid Ask.fm keskkonna näitel
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida 13-14aastaste noorte küberkiusamise kõrvaltvaataja rolli ja võimalikke tegutsemismotiive sotsiaalmeedia Ask.fm keskkonnas. Kuigi internet pakub erinevaid eneseharimise ja -arendamise võimalusi, keskendus antud töö interneti ohtudele ja täpsemalt küberkiusamisele. Sotsiaalmeedia kasutamine on kasvav trend noorte seas, ent enamik küberkiusamisest leiab aset just sealsetes keskkondades (Smahel ja Wright, 2014). Oma bakalaureusetöös uurisin, kuidas noored tõlgendavad küberkiusamist, milline on uuritavate suhtumine Ask.fmis toimuvale küberkiusamisele ja kuidas noored kõrvaltvaatajana tegutsevad. Bakalaureusetöö teoreetiline osa andis ülevaate küberkiusamise nähtusest ja selle tõlgendamisest noorte seas; küberkiusamise võimalikest vormidest; küberkiusamise rollidest ja kõrvaltvaataja ning ohvri toimetulekuviisidest. Bakalaureusetöö eesmärkide täitmiseks viisin läbi seitse online intervjuud 13-14aastaste Ask.fmi kasutajatega.
Olulisemate tulemustena võib välja tuua, et noored näevad interneti halva küljena just küberkiusamist, mida tõlgendati kui internetis toimuvat kiusamist. Kõik seitse intervjueeritut olid olnud küberkiusamise kõrvaltvaataja rollis ja kolm neist ka küberkiusatava rollis. Uuritavad tõid välja ka tunnuseid, nagu anonüümsus ehk võimu ebavõrdsus, korduvus ja pahatahtlikkus, mis võiksid küberkiusamist iseloomustada. Selgus, et noored tõlgendavad olukorda küberkiusamisena, kui tegevus on korduv. Enamasti nähti Ask.fmis toimuvat küberkiusamist halvustamise ja agressiivsete solvangutena. Uuritavad tüdrukud leidsid, et küberkiusamise kõrvaltvaatajana tuleks teavitada sellest netipolitseid ja kellelegi olukorrast rääkida. Poisid olid kõrvaltvaatajana kellelegi olukorrast rääkimise suhtes pessimistlikumalt meelestatud. Neile tundub, et nende rääkimine küberkiusamise olukorrast ei muudaks mitte midagi. Poisid leidsid, et küberkiusamise korral on parim viis sellega tegelemisega selle ignoreerimine ja mitte välja tegemine. Noori motiveeris kõrvaltvaatajana küberkiusamisse positiivselt sekkuma, kui küberkiusatav oli nende sõber ja kui nähti, et ohver tahab abi.
Peamiste järeldustena võib välja tuua, et kuigi noored suhtuvad küberkiusamisse taunivalt, et ajenda see veel neid olukorda sekkuma. Enamik noortest ei sekku küberkiusamisse kõrvaltvaatajana, kui tegemist on neile võõra kiusatavaga. Küll aga ajendab noori aktiivselt kõrvaltvaatajana tegutsema enda ohrviks olemise kogemus ja ohvri enda abipalve, kuna noored vaatavad enne küberkiusamisse sekkumist oma sõprade puhul ka nende enda reaktsioone olukorrale. Uuritavate seas levis aga veendumus, et Ask.fmis toimuv küberkiusamine on paratamatus ning nende võimsuses pole seda muuta ega parandada. Seega on eriti oluline motiveerida kõrvaltvaatajaid küberkiusamise olukorras sekkuma ja kinnitama ning näitama, et nende võimsuses on olukorda muuta. Võib-olla küll mitte terves Ask.fmis, kuid ühe isiku, ühe ohvri jaoks võib kõrvaltvaataja sekkumine olla suureks abiks. Kõrvaltvaataja positiivne sekkumine saab pakkuda ohvrile tuge, mida ta vajab. Samas tuleb meelde tuletada ja julgustada küberkiusamise ohvreid ka ise abi otsima ja mitte taluma küberkiusamist.