Tarbijakaitseameti e-kaubanduse teavituskampaania ja aktiivsete e-ostlejate tarbimispraktikad

Date

2015

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on aktiivsete e-ostlejate e-kaubanduse alane oskusteave ning käitumine ning kuivõrd erineb see Tarbijakaitseameti propageeritud ideaalsest mudelist. Samuti uurisin TKA e-kaubanduse alase kampaania tõlgendamist nende samade informantide poolt. Selleks viisin läbi 12 semistruktureeritud intervjuud kuue inimesega, milles kasutasin ka think-aloud meetodi elemente - informandid tegid sel meetodil läbi näidisostu ning analüüsisid ostatargalt.ee kodulehekülge. Lisaks lasin valimi liikmetel kampaaniaperioodi e-ostualase käitumise ning meedias toimuva kohta pidada meediapäevikut. Tulemusi tõlgendasin sealjuures tuginedes sotsiaalsete praktikate kesksele teooriale. Analüüsi tulemusel selgus, et valimi teadmised oma õigustest on küllaltki napid. Sellest, millest aga teatakse, ei juhinduta alati igapäevakäitumises, ilmneb n-ö väärtuste ja käitumise lõhe (ingl k. value-action gap). Näiteks tagastamisõigusest küll teatakse, kuid valdavalt ei kasutada seda isegi probleemide ilmnemisel, jättes kasutu asja pigem endale või müües maha. Sealjuures teeb olukorra raskemaks see, et väga suur osa kaubast tellitakse väljastpoolt EL-i, mis tähendab, et probleemide lahendamine on juba eos keerulisem. Siiski joonistus välja huvitav tendents, mis tasub eraldi edasi uurimist - tellitakse n-ö mõttetuid ja odavaid asju, mille puhul ollakse juba ette valmis ostus pettuma. See aktiivsete e-ostlejate käitumismudel erines aga oluliselt TKA kampaania loodud n-ö ideaalsest praktikast. Aktiivsetel ostlejatel on välja kujunenud oma kindlad alategevused, milles on väga suur roll praktikaspetsiifilistel interaktsioonil - teiste inimeste kogemus, kommentaarid, reitingud. Need asendavadki suuresti TKA soovitud ostueelset käitumist ning ametlikku taustakontrolli. Lisaks sellele maandatakse risk ka juba läbi madala hinna ning võimalusega sobimatu asi hiljem kellelegi maha müüa. TKA kampaania tõlgendused põhinesid seega teistsugusele kogemusele, jäädes mõneti informantide jaoks kaugeks. Kampaania puhul hinnati ja jäi meelde kõik väline - kostüümid, naljad, tegelased, lehekülje ülesehitus, kuid sisuliselt ei suudetud piisavalt samastuda. Kuigi TKA pidas sihtrühmaks kõiki, kes võivad e-kaubandusega kokku puutuda, distantseerisid aktiivsed e-ostlejad end sihtrühmast, arvates, et nemad sinna sihtrühma, kellel seda infot vaja oleks, ei kuulu, sest nemad on piisavalt targad ja kogenud. Kampaanias esitatud näpunäiteid peeti oma igapäevapraktikatesse raskesti ülekantavateks ning potentsiaali käitumise muutmiseks väga väikeseks. Põhjuseks peamiselt see, et tellitakse niikuinii juba endale tuttavatelt lehtedelt, kampaania ei käsitlenud juhiseid ega teadmiseid väljastpoolt EL-i tellimise kohta ning see, et senise käitumisega oli valim juba ilma suuremate äpardusteta hakkama saanud. Seetõttu ei leitud motivatsiooni, midagi tulevikus teistmoodi tegemiseks. Uurimuse käigus ilmus välja mitu huvitavat nähtust, mis väärivad tulevikus edasist tähelepanu. Kuna minu bakalaureusetöö maht oli piiratud, keskendus see peamiselt empiiria esialgsele tõlgendamisele. Tegelikult saaks siit ainest ka praktilisemat laadi soovitustele – mis on konkreetselt need sammud mida teha ja need elemendid, mida mõjutada nii, et muutus toimuks ka inimeste käitumises? Millised konkreetsed võimalused on TKA-l sekkumiseks ning suunamiseks? Kuid tulemustes oli veel mitmed mõttelõnga alguseid, millele käesoleva bakalaureusetöö empiiria põhjal järeldusi ei saa teha. Näiteks tasuks edasi uurida minu valimi poolt välja joonistunud Aasia n-ö kribu krabu tellimise praktikat. Mis võivad olla selle keskkondlikud ning majanduslikud tagajärjed? Kas neid samu asju üldse tarbitaks ilma e-ostupraktikata?

Description

Töö koosneb 2 failist: põhitööst ja 1 lisast

Keywords

Citation