Noorte meeste pidutsemispraktikate ümberkujundamine veeohutusest lähtuvalt

Date

2015

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Uppumine on suviti üks sagedasemaid elu kaotamise viise ning nii Eesti kui muu maailma statistikat arvestades ohustab uppumine tunduvalt rohkem mehi kui naisi. Oluline on mõista, et uppumissurmad on suures, kui mitte täies ulatuses ärahoitavad ning siin on oluline panus just neil, kes veekogu ääres koos puhkavad või pidu peavad. Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas just noored mehed veekogude ääres pidusid peavad ja puhkavad ning selle teadmise pinnalt luua ettepanekud, kuidas muuta puhkamise- ja peopidamise praktikad ohutumaks ning veeõnnetusi mitte soosivaks. Selleks, et mõista, kuidas erinevad puhkuse- ja peopidamise praktikad koos eksisteerivad ja kuidas erinevad tegevused veeõnnetuseni viivad, kasutasin info kogumiseks erinevad kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kvantitatiivsetest meetoditest kasutasin ankeetküsitlust, mis andis teadmise, kuidas hinnatakse ohutusvarustust ja mil moel suhtutakse kaaslaste purjus peaga vettemineku jälgimisse ning takistamisse. Kvalitatiivsetest uurimisviisidest andis fookusgrupp sisendi, kuidas eksisteerivad olemasolevad jälgimise- ja takistamispraktikad veeäärsetes pidudes, lisaks kirjutasid kümme noort meest etteantud juhendi abil blogi. Tulemused olid huvitavad, sest pidude pidamisel kasutatakse alkoholi tarbimisel erinevaid pehmendus ja vähendusstrateegiaid, mistõttu lahja alkoholi joomist ei peeta joomiseks vaid muude suviste tegevuste kõrvaltegevuseks. Samuti eksisteerivad mitmed ohutuspraktikad, kuid seda kokkuleppimata ja juhuslikult, mistõttu tekkida võiva ohtliku olukorra märkamine on pigem juhus kui teadlik jälgimine. Samas ei ole noored mehed kaaslaste jälgimise vastu, seda peetakse üldiselt vastuvõetavaks tegevuseks, mis annab usu jälgimise- ja takistamispraktikate loomise edukusse. Töö lõpus tehtud soovitused on ajendatud seltskondades rohkem esindatud kaine rooli eksisteerimisest, mistõttu oleks teatud tingimustel võimalik sama põhimõtet rakendada ka veeohutuses. Ohtlike olukordade puhul on tähti, et veeäärses tegevuses osalevad inimesed oskaksid ohtu ära tunda, sekkuda ja takistada, mistõttu on abstraktse tekkida võiva ohuolukorra lahendamiseks sobilikud erinevad situatsioonide kehalised läbimängimised. Endiselt on tähtis alkoholialane teavitustöö, sest purjus peaga vetteminekul suureneb uppumisrisk ka väikese alkoholikoguse juures. Paraku ei nähta veeäärset alkoholi tarbimist kui joomist vaid kui enese jahutamist ja värskendamist, mistõttu on oluline muuta alkohol inimeses nii talle kui kaaspidutsejatele nähtavaks. Jätkuvalt on veeohutuses mitmeid seadusandlikke võimalusi, mille abil kehtestada ohutumaid veega seotud tegevusi, üks olulisimaid on päästevesti kohustuslikuks muutmine. Samuti on oluline veeäärsete tarbimise- ja müügikohtade piiramine. Kuigi Päästeamet tegeleb veeõnnetuste ennetamisega koostöös mitmete teiste asutustega ning on olnud oma töös edukas, on veeohutusega seotud ennetustöös kasvuruumi. Kuna viimastel aastatel on suurenenud laste uppumiste arv, soovitan uurida vanemate lastejälgimise praktikaid ning luua ettepanekud, mil viisil laste hukkumisi vähendada. Teiste inimeste elude tagamine ei ole ainult erinevate ametkondade ülesanne, suvisel peol alkoholi tarbinud kaaslaste vee ääres silmas pidamine peaks olema meie kõigi ülesanne.

Description

Keywords

Citation