Show simple item record

dc.contributor.advisorKasekamp, Andres, juhendaja
dc.contributor.authorKapak, Margit
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Riigiteaduste instituutet
dc.date.accessioned2015-06-17T12:55:23Z
dc.date.available2015-06-17T12:55:23Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/47233
dc.description.abstractKäesolev töö üritas ambitsioonikalt tuua selgust väga mitmetahulisse teemasse. Esiteks uuriti laialt vaieldud paremäärmuslaste määratlust Euroopas ja Euroopa Parlamendis. Lisaks püüti anda kohati liiga kinnine hinnang paremäärmuslaste ja Venemaa koostööle, hoolimata mitmetest ebaselgustest ja avalikele kättesaadavate andmete piiratusest. Selleks, et jõuda töö hüpoteesi testimiseni oli seetõttu vaja enne läbida mitmed etapid, mille tulemuseks olid kohati oletuslikud väited. Seda oli kõige rohkem märgata Gruusia teemalise resolutsiooni esimese analüüsietapi juures, kus oleks pidanud tõdema, et resolutsioon on ka Euroopa rahvusriikide endi huvidega tugevalt seotud. Töö esimene ja teine peatükk annavad autori hinnangul olulise ülevaate enne empiirilise uurimuse juurde asumist, kuid kannatavad puuduliku teoreetilise osa all. Seega täitsid need peatükid vaid osaliselt oma ülesannet. Kolmandas peatükis lükati ümbes uurimuse hüpotees. Põhjenduseks võib tuua juba mainitud eeldused, mis autor võttis analüüsi esimeses ja teises etapis. Autor on aga veendunud, et töö kasu väljendub ka hoolimata hüpoteesi ümber lükkamisest. Kolmanda peatüki lõpus kirjeldati regressioonanalüüsis tehtud vigu ning võimalikke parandusi tulevaseks uurimiseks. Näiteks leiti, et paremäärmuslased ei ole ainuke grupp, kes Euroopa Parlamendi ühtsust mõjutavad. Seega tuleks sõltumatu muutuja valik hoolikamalt läbi mõelda ja lisada veel sõltumatuid muutujaid. Veel leiti, et paremäärmuslaste sees oli hääle andmisel teisigi põhjuseid kui Venemaa huvid. Näiteks Läti paremäärmuslik saadik ei ole Lääne-Euroopa saadikutega. Uurimistööst tulenes aga ka tõesemaid järeldusi. Näiteks väidetakse, et paremäärmuslaste ja Venemaa koostöö on nii väärtustepõhine kui pragmaatiline. Levinud on püüdlus selgitada koostööd kas ühe või teise põhjenduse läbi, kuid autor usub, et neid ei tuleks omavahel vastandada. Teiseks, väidab autor empiirilisele uurimusele tuginedes, et paremäärmuslased on võrreldes teiste poliitiliste rühmadega Euroopa Parlamendis ühtsemalt Vene huvide poolt. Euroskeptikud ja vasakäärmuslased valivad sagedamini neutraalseks jäämise võimaluse, mis vähendab ühtsust, kuid ei toeta otseselt Vene huvisid. Autor näeb, et nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi saab teema edasiseks uurimiseks aluseks võtta. Kindlasti on võimalik jätkata uurimist ning otsida veel Venemaa ja paremäärmuslaste koostöö tagajärgi.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4484863*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherEuroopa Parlamentet
dc.subject.otherparemäärmusluset
dc.subject.otherparteidet
dc.subject.otherVenemaaet
dc.subject.otherEuroopaet
dc.titleEuroopa paremäärmuserakondade ja Venemaa koostöö seos Euroopa Parlamendi hääletamisühtsusegaet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record