Naiste paiknemine valimisnimekirjades ja selle mõju valituks osutumisele: 2011. ja 2015. aasta riigikogu valimisnimekirjade võrdlus
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida naiste paiknemist valimisnimekirjades ja seda 2011. ja 2015. aasta võrdluses. Eesmärgiks oli vaadelda, kas naiste paiknemine valimisnimekirjades on paranenud, ehk teisisõnu, kas rohkem naisi on paigutatud nimekirjade esikümnesse, võrreldes viimaste riigikogu valimistega. Tulemuste saamiseks võrreldi kahe valimise andmeid ning viidi läbi küsitlus naiskandidaatide seas, kes pääsesid 2015. aasta valimistel riigikokku.
Naiste roll ja osalus poliitikas on kahe riigikogu valimiste vahel mõneski mõttes muutunud. Naisi kandideeris seekordsetel valimistel rohkem ning ka esinumbrite seas oli naiskandidaate sel korral rohkem. Tulemuste põhjal saab väita, et paiknemine nimekirjas on mingis mõttes määrav tegur valituks osutumisel, kuid pannes kokku saadud tulemused ning naiskandidaatide enda arvamus, siis kõige rohkem oleneb siiski kandidaadist endast, kas ta osutub valituks või mitte. Kandidaatide meelest on oluline paista silma ning teha koostööd valijatega, ennast reklaamida. Suureks kasuks tuleb ka eelnev kogemus ja tuntus.
Olenemata eelmainitust, leiab töö autor, et paiknemine nimekirjas võib siiski olla oluliseks teguriks valituks osutumise puhul. Nii mõnedki kandidaadid, kes kogusid valimistel märkimisväärse häälte arvu, ei pääsenud riigikokku. Nende asemel said sinna hoopis kandidaadid, kelle positsioon valimisnimekirjas oli parem. Naiste paiknemine valimisnimekirjades oli 2015. aasta riigikogu valimistel paranenud: rohkem naisi oli paigutatud esinumbrite hulka ja seda nii piirkondlikes nimekirjades kui ka üleriiklikes nimekirjades. Naiste osakaal ja paiknemine esinumbitena erineb erakonniti. Kõige rohkem naiskandidaate oli 2015. aasta nimekirjades Sotsiaaldemokraatidel ning kõige vähem IRL-i nimekirjas. Riiklikes nimekirjades oli enim naisi esinumbritena kirjas Sotsiaaldemokraatidel, kõige vähem aga Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal, kellel ei olnud üleriiklikus nimekirjas esikümne seas ühtegi naiskandidaati.