Kriminaalhooldajate ametiidentiteet Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna näitel
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Selleks, et kriminaalhooldusametnik saaks korraldada tõhusat järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle ja luua eeldused nende sotsiaalseks kohanemiseks, on tal tarvis erinevaid teadmisi, suhteid ja motivatsiooni.
Käesolevas uurimuses esitatud andmed põhinevad viie kriminaalhooldusametniku ütluste põhjal.
Kasutades kriminaalhooldaja ametiidentiteedi kirjeldamiseks tüüpilisi käitumis- ja suhtumisviise, võib öelda, et kuigi ühiskond suhtub kriminaalhooldusalustesse negatiivselt, suhtuvad ametnikud neisse mõnevõrra positiivsemalt, kuna nad usuvad, et enamus kliendid on võimelised oma elustiili muutma, kui nad seda väga tahavad. Neid kliendipoolseid muutusi püüavad ametnikud igati toetada, kuid tihti jääb puudu klientide motiveeritusest ja ametniku suutlikusest. Suutlikus hõlmab ka ajalise ressursi piisavust ja spetsiifilisi erialateadmisi. Mõningad ebausaldusväärsed töövõtted kõigutavad aeg-ajalt kriminaalhooldaja töörollide eesmärke, kuid enamasti on tunnetus ametiesindajana olemas. Töörollidest tulenevalt peavad ametnikud endi enamasti nõustajaks, toetajaks, kes tegeleb sotsiaaltööga. Nõustamine on oluline tunnus kriminaalhooldaja ametiidentiteedi esitluses. Ametnikud peavad töötingimusi heaks, tööd väga vaheldusrikkaks ja huvitavaks. Hinnatakse ka töö paindliku iseloomu. Kõik väärtustavad kolleegide tuge ja võimalust omavahel nõu pidada. Headest kollegiaalsetest suhetest tingituna tuntakse tugevat seotust. Ametnike individuaalset ametiidentiteeti mõjutab suuresti tunnetatav grupiidentiteet. Grupisidusus on samuti oluline motivaator ametitegevusteks, kuna väljaspoolt gruppi ameti väärtustamist ega tunnustamist üldjuhul ei tunnetata. Siinkohal soovitaks tööandjal üle vaadata töötajate motiveerimissüsteemi.
Liigne töökoormus sunnib ametnike valima töökvaliteedi ja kvantiteedi vahel. Pikas perspektiivis võib see mõjutada töömotivatsiooni. Kuna ametnikud soovivad teha kvaliteetset tööd, võiks selle tagamiseks juhtkond üle vaadata töömahu hindamiskriteeriumid.
Ühiskonnas kriminaalhoolduse kui ameti teadvustamine eeldaks ühtlasi institutsiooni ja kriminaalpoliitika üldist tutvustamist ja seda mitte ainult passiivselt ehk selle info kättesaadavust asutuste kodulehekülgedel, vaid aktiivselt, kaasates huvigruppe ja erialaspetsialiste arutama avalikult tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste üle.