3-4 aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine

Abstract

Sotsiaalsete oskuste osatähtsus lapse arengus muutub oluliseks lapse sotsiaalse maailma avardumisel, suhtlemisel eakaaslastega lastekollektiivis. Sotsiaalsete oskuste madal tase on riskiteguriks lapse hilisemas kooliedukuses. Käesolev magistritöö on keskendunud 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamisele kasutades lasteaia õpetajate hinnanguid. Antud magistritöö eesmärgiks oli luua uus mõõtvahend Sotsiaalsete oskuste küsimustik (edaspidi SOK) ning uurida mõõtvahendi reliaablust. SOK täideti 186 lapse (99 poissi, 87 tüdrukut) kohta 20st lasteaiast. Lapsed jagunesid norm- ja riskigrupiks. Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega lapsed, nende hulgas oli rohkem poisse võrreldes tüdrukutega, neil oli enam tervise ja kõneprobleeme. Faktoranalüüsi tulemusena osutus SOK parimaks lahendiks neljafaktoriline mudel: interpersonaalsed oskused, impulsiivsus, õppimisega seotud oskused ja negatiivsed käitumisviisid. Uuringu tulemusena selgus, et riskigruppi kuuluvatel lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (sh kõne arusaadavus, enesereguleerimine) võrreldes normgrupiga. Samuti oli riskigruppi kuuluvate laste peredel madalam sissetulek võrreldes normgrupiga. Kokkuvõtlikult võib kaaluda SOK kasutamist 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmasel hindamisel, sest selle abil on võimalik eristada väheste sotsiaalsete oskustega lapsi üldisest grupist.