Rahvusparlamentide osalus poliitilises dialoogis Euroopa Liidu institutsioonidega Lissaboni lepingu järgselt
Zusammenfassung
Rahvusparlamentide roll Euroopa Liidus on teema, mille üle on nii Euroopa Liidu institutsioonide tasandil kui ka liikmesriikides diskuteeritud juba alates Euroopa Ühenduste asutamisest. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida Euroopa integratsiooni teooriatest lähtudes rahvusparlamentide kaasamist, anda ülevaade rahvusparlamentide rollist enne Lissaboni lepingu vastuvõtmist ning analüüsida, kas Lissaboni lepingu alusel said rahvusparlamendid piisavalt õigusi, võimalusi ja mehhanisme, et osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessides, ning kas on vaja täiendavaid muudatusi, et liikmesriikide parlamendid oma uusi pädevusi tegelikkuses ka efektiivselt kasutada saaksid.
Magistritöö võtab aluseks Euroopa integratsiooniteooriad ja demokraatia defitsiidi kontseptsiooni ning neist tulenevad arusaamad rahvusparlamentide rollist. Töö annab ülevaade rahvusparlamentide rolli kujunemisest Euroopa Liidus vastavalt aluslepingutele, seletab lahti, kuidas see roll on muutunud ja uurib, kuidas rahvusparlamendid oma uusi pädevusi kasutavad ning kuidas Euroopa Liidu institutsioonid sellesse uude rolli suhtuvad. Samuti analüüsib ja hindab magistritöö erinevaid mehhanisme ja koostöö platvorme nagu parlamentidevaheline koostöö, COSAC, IPEX ja ECPRD, mis aitavad rahvusparlamentidel leida kontakte, koopereeruda ning osaleda poliitilises dialoogis.
Magistritöö esitab ja analüüsib empiirilisi andmeid rahvusparlamentide osaluse kohta subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismis ja poliitilises dialoogis Euroopa Komisjoniga ning autor on püstitanud hüpoteesi, et rahvusparlamentide poliitilisse dialoogi kaasamise vaatenurgast ei ole Lissaboni lepinguga tehtud muudatused oluliselt suurendanud Euroopa Liidu demokraatlikku mõõdet, sest puuduvad praktilised eeldused ja siduvad kohustused ning teisalt avalduvad rahvusparlamentide erinevast tüübist või inimressursi puudumisest tulenevad kitsaskohad, ühine identiteet ja arusaam uute pädevuste rakendamiseks.