Show simple item record

dc.contributor.advisorVirro, Taavi, juhendaja
dc.contributor.advisorTimm, Henn, juhendaja
dc.contributor.advisorTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.et
dc.contributor.authorKäiro, Kairi
dc.date.accessioned2016-04-27T12:29:58Z
dc.date.available2016-04-27T12:29:58Z
dc.date.issued2016-04-27
dc.identifier.isbn978-9949-77-077-9
dc.identifier.isbn978-9949-77-078-6 (pdf)
dc.identifier.issn1024-6479
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/51388
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractInimesed on muutnud väga paljude vooluveekogude hüdromorfoloogiat: voolukiirust, põhja iseloomu ja voolusängi kuju. Sellised muutused on nende veekogude elustikku sageli oluliselt mõjutanud. Enamik Eesti jõgedest on vähemalt mingis osas õgvendatud, paljud ka paisutatud. Õgvendamise käigus kaevatakse kogu vooluveekogu või mõni selle osa sirgeks. Tulemuseks on voolukiiruse ja põhja iseloomu ühtlustumine. Paisutamise käigus muudetakse kiirevooluline jõelõik seisuveeliseks järveks, kuhu setib muda. Suurselgrootud on palja silmaga nähtavad, veekogude põhjal, taimedel, setete sees või veepinnal elavad loomad. Neid on veekogude seisundi indikaatoritena kogu maailmas palju kasutatud, sest nad reageerivad ennustatavalt mitmesugusele inimtegevusele, eriti orgaanilisele ja happelisele veereostusele. Pole selge, kas Eestis seni kasutatav vooluvete seisundi hindamissüsteem suurselgrootute järgi sobib ka hüdromorfoloogiliste muutuste usaldusväärseks iseloomustamiseks. Praeguse doktoritöö eesmärgiks oli hinnata paisutamise ja õgvendamise mõju vooluvete suurselgrootute seisundile. Selleks kasutati nii senist hindamissüsteemi kui töötati välja uus hindeks hüdromorfoloogiliselt muudetud jõeosade üle otsustamiseks. Paljud suurselgrootud osutusid vooluvete paisutamise ja/või õgvenduse suhtes oluliselt tundlikeks. Uus indeks MESH võimaldas usaldusväärselt hinnata paisjärvede mõju suurselgrootutele.et
dc.description.abstractAlteration of hydromorphology as a consequence of human activities (e.g. damming and channelization) poses a significant threat to habitat quality and in turn to riverine communities. Taxonomic composition of benthic macroinvertebrates has been widely used as an indicator of running water quality. It is not clear whether the metrics included in the Estonian multimetric index of biological quality reflect hydromorphological disturbances appropriately. The aims of this Theses were 1) to assess the effect of damming and channelization on stream biological quality using current national multimetric index, and 2) to develop new index specially for hydromorphologically degraded streams. Most macroinvertebrate-based indices of biological quality, belonging to the corresponding national multimetric index, were significantly and negatively influenced both by damming and channelization. The new index The MESH distinguished reliably the above-dam macroinvertebrate communities from those of the other areas
dc.language.isoenen
dc.relation.ispartofseriesDissertationes biologicae Universitatis Tartuensis;289
dc.subjectjõedet
dc.subjectvooluveekogudet
dc.subjecthüdrobioloogiaet
dc.subjectriversen
dc.subjectwatercoursesen
dc.subjecthydrobiologyen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleBiological Quality According to Macroinvertebrates in Streams of Estonia (Baltic Ecoregion of Europe): Effects of Human-Induced Hydromorphological Changesen
dc.title.alternativeInimtekkeliste hüdromorfoloogiliste muutuste mõju vooluvete seisundile suurselgrootute järgi Eestis (Euroopa, Balti ökoregioon)et
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record