Show simple item record

dc.contributor.advisorKiisel, Maie, juhendaja
dc.contributor.authorArujõe, Birgit
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2016-06-20T12:57:03Z
dc.date.available2016-06-20T12:57:03Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/51931
dc.description.abstractMinu magistritöö lähtus uuringu tellija Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) probleemipüstitusest leida viise, kuidas enda korraldatud vabaühenduste arendamisele suunatud programmidesse valida suurema muutumispotentsiaaliga organisatsioone ning kuidas hinnata programmi tulemusel sündinud muutusi. Probleemipüstitus tulenes vajadusest organisatsioonides kestvamaid muutuseid luua, mida senised programmid on suutnud teha kas üksikutes organisatsioonides või väga väikeses ulatuses. Töö uurimisobjektideks olid kaks SEVi arenguprogrammi, milles osalesid sotsiaalvaldkonnas tegutsevad vabaühendused ja mida programm püüdis toetada sotsiaalse ettevõtluse alustamisel. Peamiseks teoreetiliseks lähtekohaks minu töös on praktikateooria, mis võimaldab muutust soodustavaid ja takistavaid asjaolusid otsida organisatsioonide igapäevastest toimingutest ja rutiinidest, mille taha muutuse loomine sageli takerdub. Olulise mõistena kasutan läbivalt sekkumist, viidates vabaühenduste praktikatele nii teadlikku kui teadvustamata mõju avaldavate osaliste tegevusele. Arenguprogrammi kui organisatsioonidesse sekkuja tegevuse jaoks on oluline mõista sekkumise ümber koonduvaid praktikaid. Töös vaatlen seega lähemalt vabaühenduste juhtimispraktikaid, neid mõjutavaid sekkujate praktikaid, õppimise praktikaid, mille käigus teadmised praktikasse jõuavad, ning hindamispraktikaid, mille põhjal tegevuste tulemusi hinnatakse. Nimetatud praktikate analüüsimiseks SEVi arenguprogrammides kasutan andmeid, mis pärinevad programmis tehtud vaatlustest, osalenud organisatsioonide esindajate ja programmis kaasatud vabatahtlikega läbi viidud intervjuudest, SEVi dokumentatsioonist ning internetis kättesaadavast taustainfost. Töö olulisemate järeldustena olen kaardistanud SEVi arenguprogrammides taotletavaid muutusi toetavad ja takistavad tegurid ning loonud mõõdikud, mille põhjal arenguprogrammidesse suurema muutumisvalmidusega organisatsioone valida ning programmi tulemusena sündinud muutusi hinnata. Uuringutest nähtus, et muutumist kippusid takistama projektijuhtimise kesksusest tulenev killustatus vabaühenduste argielus, muutuse võtmeisikute liigne hõivatus erinevate kohustustega ning oskuste puudumine programmis alustatud tegevuste jätkamiseks. SEVi arenguprogrammi poolelt mõjusid muutusele pärssivalt töötubade kaugus ja eraldiseisvus organisatsiooni argielust ning mõned õpetamisvõtted, mis olid vähe analüütilised ja raskendasid õpitu praktikasse rakendamist. SEVi arenguprogrammi töötubade korralduses toetasid muutumist kogemustevahetuse võimaldamine teiste organisatsioonidega ning oskuste harjutamine ja läbiproovimine. Edukamate muutujatena paistsid silma organisatsioonid, mis astusid programmi juba toimuva muutuse oludes. Lisaks oli muutumine edukam pigem nende jaoks, kel oli konkreetsem sihtrühm ja kelle fookus oli ühel teenusel. Loodud mõõdikud organisatsioonide programmi valimiseks ja muutuste hindamiseks sobivad vabaühenduste igapäevaste praktikate hindamiseks eriti selliste vabaühenduste puhul, mida iseloomustab projektijuhtimise kesksus. Organisatsiooni tegevuse laiemat mõju nende põhjal hinnata ei saa.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4576772*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othervalitsusvälised organisatsioonidet
dc.subject.otherarendusprogrammidet
dc.titleVabaühenduste arenguprogramm kui sekkumine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku näitelet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record