Vabaühenduste arenguprogramm kui sekkumine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku näitel
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu magistritöö lähtus uuringu tellija Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV)
probleemipüstitusest leida viise, kuidas enda korraldatud vabaühenduste arendamisele
suunatud programmidesse valida suurema muutumispotentsiaaliga organisatsioone
ning kuidas hinnata programmi tulemusel sündinud muutusi. Probleemipüstitus
tulenes vajadusest organisatsioonides kestvamaid muutuseid luua, mida senised
programmid on suutnud teha kas üksikutes organisatsioonides või väga väikeses
ulatuses. Töö uurimisobjektideks olid kaks SEVi arenguprogrammi, milles osalesid
sotsiaalvaldkonnas tegutsevad vabaühendused ja mida programm püüdis toetada
sotsiaalse ettevõtluse alustamisel.
Peamiseks teoreetiliseks lähtekohaks minu töös on praktikateooria, mis võimaldab
muutust soodustavaid ja takistavaid asjaolusid otsida organisatsioonide igapäevastest
toimingutest ja rutiinidest, mille taha muutuse loomine sageli takerdub. Olulise
mõistena kasutan läbivalt sekkumist, viidates vabaühenduste praktikatele nii teadlikku
kui teadvustamata mõju avaldavate osaliste tegevusele. Arenguprogrammi kui
organisatsioonidesse sekkuja tegevuse jaoks on oluline mõista sekkumise ümber
koonduvaid praktikaid. Töös vaatlen seega lähemalt vabaühenduste
juhtimispraktikaid, neid mõjutavaid sekkujate praktikaid, õppimise praktikaid, mille
käigus teadmised praktikasse jõuavad, ning hindamispraktikaid, mille põhjal
tegevuste tulemusi hinnatakse.
Nimetatud praktikate analüüsimiseks SEVi arenguprogrammides kasutan andmeid,
mis pärinevad programmis tehtud vaatlustest, osalenud organisatsioonide esindajate ja
programmis kaasatud vabatahtlikega läbi viidud intervjuudest, SEVi
dokumentatsioonist ning internetis kättesaadavast taustainfost.
Töö olulisemate järeldustena olen kaardistanud SEVi arenguprogrammides
taotletavaid muutusi toetavad ja takistavad tegurid ning loonud mõõdikud, mille
põhjal arenguprogrammidesse suurema muutumisvalmidusega organisatsioone valida
ning programmi tulemusena sündinud muutusi hinnata.
Uuringutest nähtus, et muutumist kippusid takistama projektijuhtimise kesksusest
tulenev killustatus vabaühenduste argielus, muutuse võtmeisikute liigne hõivatus
erinevate kohustustega ning oskuste puudumine programmis alustatud tegevuste
jätkamiseks. SEVi arenguprogrammi poolelt mõjusid muutusele pärssivalt töötubade kaugus ja eraldiseisvus organisatsiooni argielust ning mõned õpetamisvõtted, mis olid
vähe analüütilised ja raskendasid õpitu praktikasse rakendamist. SEVi
arenguprogrammi töötubade korralduses toetasid muutumist kogemustevahetuse
võimaldamine teiste organisatsioonidega ning oskuste harjutamine ja läbiproovimine.
Edukamate muutujatena paistsid silma organisatsioonid, mis astusid programmi juba
toimuva muutuse oludes. Lisaks oli muutumine edukam pigem nende jaoks, kel oli
konkreetsem sihtrühm ja kelle fookus oli ühel teenusel.
Loodud mõõdikud organisatsioonide programmi valimiseks ja muutuste hindamiseks
sobivad vabaühenduste igapäevaste praktikate hindamiseks eriti selliste
vabaühenduste puhul, mida iseloomustab projektijuhtimise kesksus. Organisatsiooni
tegevuse laiemat mõju nende põhjal hinnata ei saa.