Kärgperes elavad lapsed: lapse perspektiiv
Abstract
Antud uurimistöö toimus 2016. aasta aprillis ja mais. Uurimuses intervjueerisin viite eesti last
vanuses 7-14. Uurimuse põhieesmärgiks oli teada saada, millistena kujutavad lapsed oma elu
praeguses kärgperes ja kärgpere eelses peres ning kuidas näeb lapse silmis välja ideaalne
perekond.
Lähtuvalt uurimisküsimustest, sain järgmised tulemused:
1) Lapsed kirjeldasid kärgperes elamist erinevalt, olenevalt sellest, millised olid nende suhted
nii bioloogiliste vanematega, kui ka sotsiaalse vanemaga. Intervjuudest ilmnes, et määravateks
faktoriteks saavad lapse suhe eemalelava bioloogilise vanemaga (antud uurimuse puhul isaga),
kelle aktiivsus või passiivsus mõjutavad tugevalt lapse hinnangut oma elule kärgperes
2) Mõlema kahe lapse puhul, kes kärgpere eelset aega mäletasid, oli mälestus pigem positiivne,
kuid seda kuni muutusteni (isa ära minekuni). Üldine täheldus oli, et võrreldes praeguse
kärgperega oli perekonnaliikmeid vähem ja nad asetsesid kaardil kõik märksa lähemal nii
üksteisele kui ka lapsele. Vanasid aegasid meenutades tuleb lastele meelde eelkõige suurem
lähedus, mis neil oli isaga enne, kui tekkisid probleemid
3) Lapsed soovivad, et neil oleks tihe võrgustik ümber, see tähendab, et nad tahavad oma
perekonda palju liikmeid, kes omavahel hästi läbi saaksid ja üksteist armastaksid.
Analüüsides uurimistulemusi, tegin alljärgnevad järeldused:
Lapsed valivad oma perekonda inimesi lähtudes pigem emotsionaalsest lähedusest, kui
füüsilisest
Laste eemalelava bioloogilise isa perekonda kuuluvus on otseselt mõjutatud nende
omavahelisest läbisaamisest
Sotsiaalse isa roll ja osalus lapse elus on lapse heaolu seisukohalt määrava tähtsusega
Lapsed soovivad pidevat vanematepoolset selgitustööd toimuva suhtes
Lapse ideaalne perekond kujutab endas rohket liikmete arvu ja omavahelisi lähedasi
suhteid.