Eestlaste arusaamad teaduse ja tehnoloogia rollist ühiskonnas

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida eestlaste arusaamu teaduse ja tehnoloogia rollidest ühiskonnas. Selle jaoks jagati analüüs, vastavalt kasutatavatele andmestikele, kaheks: (1) T&T rolli mõistmine ühiskonnas ning (2) T&T suhestumine ühiskonnaga. Analüüsi esimeses osas selgus, et eestlased peavad peamisteks T&T rollideks „tervist ja meditsiinilist abi“, „haridust ja oskusi“ ning „töökohtade loomist“, mis on veidi erinev võrdlusse toodud Soomest, Lätist, Leedust ning Euroopa üldisest keskmisest. Mujal Euroopas tähtsustatakse töökohtade loomist palju rohkem. Demograafilisi näitajaid vaadates oli näha, et kõrgharidusega vastajad hindasid ka T&T rolli hariduses väga kõrgeks ning kõige madalama haridusega vastajad pigem ei osanud vastata. Vene keelsed vastajad hindasid tervise ja meditsiini kohast T&T rolli palju suuremaks, võrreldes eesti keelsete vastajatega. Vanuse juures erilist muutust näha polnud, välja arvatud kõige vanemas, üle 75-aastaste vanusegrupis, kus väga suurel määral ei osatud vastata. Eestis suhtutakse T&T mõjudesse kõige positiivsemalt kogu Euroopas. See mõjude hinnang on Eesti vastajate hulgas stabiilne peaaegu kõigi demograafiliste näitajate lõikes, välja arvatud haridus ning loodusteaduslik haridus. Kõrgem üldine haridus korreleerus nõrgalt mõjude hinnangu negativiseerumisega, samas kui loodusteadusi kõrgkoolis õppinud vastajad hindasid T&T mõju eriti positiivseks. Viimaseks, Eesti vastajad soovivad rohkem teadusest informeeritud olla ning osati ka sõna sekka öelda ning teadusprotsessi mõjutada. Sellest tulenevalt pakun, et kaasamise teema võiks olla üks kergesti sisse toodav avalikkuse T&T arusaamade edestaja.