Show simple item record

dc.contributor.advisorKurs, Eveliis, juhendaja
dc.contributor.authorRõõs, Hannes
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2016-06-21T07:13:29Z
dc.date.available2016-06-21T07:13:29Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/51969
dc.description.abstractKäesoleva töö uuris Kaitseväe tegevteenistusest lahkumise põhjuseid ning pakkus välja lahendusi, kuidas ühelt poolt selle taset vähendada ning teisalt kuidas selle sagedust paremini ennustada. Kaadrivoolavuse seletamiseks võib eristada kahte suuremat koolkonda – klassikalist ning kujuneval teoorial põhinevat – millest esimene tähtsustab enam töö ja kompensatsiooniga rahulolemist ning teine elus toimuvaid sündmusi. Mõlemal suunal on oluline roll selle kontseptsiooni mõtestamisel ning seda soodustavate faktorite esiletoomisel. Mõistagi on taoliseid üldiseid teooriad vajalik enne rakendamist kohandada – ühelt poolt militaarsfääri omapäradega, teisalt Eesti tööturu karakteristikutega. Neist esimene tähendab reeglina keskmisest jäigemat töösuhet, samas teine on aga „teaduskirjanduse universumi“ mõistes liberaalsema tööturupoliitikaga. Oma mõju on ka ajateenistusel – see asjaolu tähendab, et enamus kaadrikoosseisust (va Scoutspataljon) on vähemalt allohvitseri auastmes. Analüüsist ilmnes, et ehkki Kaitseväge peeti üldiselt lugupeetuks ja vajalikuks organisatsiooniks ning seal tehtavat tööd peeti sarnaselt oluliseks ning arendavaks, oldi vähem rahul töö asukohaga ning sellest tulenevalt oli paljudel lahkujatel probleeme töö- ja pereelu ühitamisega. Kõige olulisem lahkumist kujundav tõuketegur oli siiski parem tööpakkumine Kaitseväest väljastpoolt. Halvad suhted juhtkonna või kolleegidega reeglina olulist rolli selles küsimuses ei mänginud. Kuna düsfunktsionaalne kaadrivoolavus on organisatsioonidele sedavõrd kulukas nähtus, on kuluefektiivsuse perspektiivist oluline hoida selle taset võimaikult madalal. Ainult lahkujate ankeetküsitlemine ning saadud tulemuste analüüsimine pole piisav, et tulevast isikkoosseisu liikumist edukalt ette näha. Selle eesmärgi saavutamiseks soovitab autor teenistujate regulaarset küsitlemist tööga rahulolu ning tulevikuplaanide teemadel. Ehkki tolle tegevuse läbiviimine eeldab teatavaid kulutusi, on alust arvata, et vähendatud kaadrivoolavusest tulenev võit saab olema suurem.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4580314*est
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherkaitsevägiet
dc.subject.otherkaitseväeteenistuset
dc.subject.othervabatahtlik tegevuset
dc.subject.otherEestiet
dc.titleKaitseväe tegevteenistusest vabatahtlikult lahkumise põhjusedet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record