Show simple item record

dc.contributor.advisorTrumm, Avo, juhendaja
dc.contributor.authorMandel, Katri
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2016-06-21T09:51:36Z
dc.date.available2016-06-21T09:51:36Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/52004
dc.description.abstractEesti tööjõud kahaneb peamiselt rahvastiku vähenemise ning väljarände tõttu. Tööandjatel on järjest raskem leida endale sobivat tööjõudu. Üheks suures osas kasutamata tööjõu allikaks on vähenenud töövõimega inimesed. Kuigi tööjõupuudus sunnib tööandjaid selle sihtrühma poole vaatama, ei jõuta reaalse vähenenud töövõimega inimese värbamiseni väga sageli, sest tööandja käitumist pärsivad erinevad eelarvamused ja hoiakud vähenenud töövõimega inimese suhtes. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida tööandja motivatsiooni suurendavaid ja takistusi vähendavaid faktoreid. Eesmärgi saavutamiseks uurisin, millised on tööandjate positiivsed ja negatiivsed kogemused vähenenud töövõimega töötajatega ning nendega seotud hoiakud. Uurimismeetodina kasutasin kvalitatiivset lähenemist individuaalintervjuude ja vinjettidega. Avatud küsimustega intervjuud õigustasid ennast lubades tööandjatel tuua oma kogemustest erinevaid näiteid. Temaatiline sisuanalüüs aitas luua arusaama tööandjate peamistest eelarvamustest ja hoiakutest. Seetõttu käsitlesin magistritöös teemasid, mida esialgu olin uurijana intervjuusid planeerides pidanud ebaolulisteks. Tööandjatele ei ole väga selge töövõimereformi eesmärk ja nende roll selles. Teisalt tuntakse vajadust muuta hetkel kehtivat töövõimetuse määramise süsteemi. Peamise põhjusena näevad ettevõtjad süsteemi ära kasutamist inimeste poolt. Igapäevases suhtluses ei taju tööandjad tihti, miks on inimesele vähenenud töövõimega määratud. Viimane asjaolu põhjustab osaliselt erinevad suhtumised vähenenud töövõimega inimesse. Üldiselt eelistakse täistöövõimelist töötajat vähenenud töövõimega töötajale, kuid see pole absoluutne. Võidakse eelistada ka vähenenud töövõimega inimest, kui ta sobib antud töökohale ja on võimeline seda tööd tegema. Enamlevinud eelarvamused vähenenud töövõimega töötaja tootlikkusele, enam haige olemisele, kohandustele ja motivatsioonile andsid vastakaid tulemusi. Kuna tööandjate kogemusi oli ühest äärmusest teise, siis olid ka hoiakud erinevad. Vastakad arvamused on tingitud töökoha, vähenenud töövõimega inimese isiksuse, tervise ja oskuste koosmõjust. Sarnase puudega inimeste kohta toodi erinevaid näited, kus hoiakute erinevuse võis tingida nii erinev töökorraldus kui ka konkreetse töötaja võimekus. Kõik tööandjad pidasid vähenenud töövõimega töötaja töölevõtmisel võtmeteguriks kollektiivi, sh otseste juhtide hoiakuid. Toetava hoiaku korral on vähenenud töövõimega inimese tööle võtmine tõenäolisem. Samas on iga kollektiiv Eesti ühiskonna minipeegeldus. Tööandjad tunnevad infopuudust hetkel, kui neil on konkreetsed küsimused vähenenud töövõimega töötaja tööle võtmisel või töötamisel. Eelnevalt info kogumine toimub peamiselt meedia vahendusel. Pigem tuntakse puudust teabest, kelle käest vajadusel küsida. Kõige suuremad ootused on seotud vähenenud töövõimega inimeste endiga. Raskemate puuetega vähenenud töövõimega inimestega puuduvad tööandjatel sageli kogemused põhjusel, et sellised inimesed ei ole kunagi nende juurde kandideerinud. Seetõttu ei osata sageli ka enda käitumist ette ennustada. Teine ootus tööandjatel on, et vähenenud töövõimega inimene tunneks ennast ja oma võimeid. See aitab objektiivselt hinnata oma sobivust töökohale. Suurima takistusena nähti vähenenud töövõimega inimeste osakoormusega palkamisel sotsiaalmaksu miinimumi nõuet. Tööandjatel on valmisolek vähemalt mõningal määral suurendada osakoormusega töökohti, kui see poleks neile rahalisest kahjulik. Võib öelda, et vähenenud töövõimega inimeste hõive kasvatamine nõuab aega, finantse ja kannatlikkust kõigilt osapooltelt. Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb teha koostööd kõigil osapooltel. vähenenud töövõimega inimesi peab julgustama kandideerima, kuid teisalt peab olema tugivõrgustik, mis neid toetab. Tööandjad näevad inimeste tööle võtmist läbi majandusliku prisma. Samas, kui vähenenud töövõimega inimene sobib töökohale, ei ole vastuseisu vähenenud töövõimega inimese palkamisele.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4579870*est
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othertööandjadet
dc.subject.otherhoiakudet
dc.subject.othertöövõimeet
dc.subject.otherpuuetega töötajadet
dc.subject.otherreformidet
dc.titleTööandja suhtumine ja valmisolek töövõimereformi rakendamiselet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record