Show simple item record

dc.contributor.advisorEhin, Piret, juhendaja
dc.contributor.authorMahov, Sten
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2016-07-01T09:12:23Z
dc.date.available2016-07-01T09:12:23Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/52185
dc.description.abstractEuroskeptikuid on Euroopa Parlamenti (EP) valitud alatasa, kuid mitte kunagi varem ei ole nad valimistel võitnud nii palju kohti kui 2014. aasta kevadistel valimistel. Käesolevas magistritöös on vaatluse alla võetud parteimanifestide järgi end euroskeptikuteks kuulutanud fraktsioonide ning nendega samu vaateid jagavate fraktsioonitute liikmete hääletuskäitumine täiskogul uue parlamendi esimese tööaasta jooksul. Võrreldud on, kui palju erinevad fraktsioonid, rühmad eelnõude poolt ja vastu hääletavad ning milliste teemakomisjonide poolt euroskeptilised parlamendijõud on. Vaatlusperioodi ajal 16. juulist 2014 - 9. juulini 2015 leidis EP täiskogul aset 304 erinevate nimelist (roll call vote) komisjoni resolutsioonieelnõu hääletust. Töös kasutatavad uurimisandmed on saadud EP hääletusi jälgivast sõltumatult veebilehelt www.votewatch.eu, kus on välja toodud hääletustulemused nii fraktsioonide, rühmade kui iga parlamendiliikme kohta eraldi. Analüüsis on eraldi ning üldiselt välja toodud hääletustulemused nii nende eelnõude puhul, mille täiskogu vastu võttis kui ka tagasi lükkas. Analüüsist selgub, et kui panna ritta kõik 304 eelnõu hääletusel (vastuvõetud ning tagasi lükatud), ning jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, oleks hääletatud rohkem eelnõude vastu kui poolt. Täiskogu hääletas 287 eelnõu poolt, ning kui need ritta panna ja jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, näeb, et euroskeptikud hääletasid suurema osa täiskogu poolt heakskiidu saanud eelnõude vastu. Kui aga vaadata neid 17 eelnõu, mis täiskogu tagasi lükkas, näeb, et euroskeptikud hääletasid võrdselt eelnõusid poolt ning vastu. Kõige enam hääletasid täiskogu hääletustulemusega vastupidiselt Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa (EFDD) fraktsiooni liikmed, neile järgnesid fraktsioonitute euroskeptikute rühma saadikud (NI). Kõige enam hääletas täiskoguga sarnaselt Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL) ning ECR fraktsioon. 2015. aasta loodud uus fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), mis osales 41 eelnõu hääletusel, hääletas võrdselt nii eelnõude poolt kui vastu. Nii nagu oli hääletusel palju eelnõusid, mille üle fraktsioonid ja rühmad erinevalt hääletasid, oli ka palju neid eelnõusid sisaldavaid teemakomisjone, mille poolt ning vastu hääletati. Näiteks hääletasid kõik vaatluse all olevad parlamendijõud suuresti siseturu ja tarbijakaitse ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonide eelnõude poolt. Ühiseid eelnõusid sisaldavat teemakomisjoni, mille poolt euroskeptilised parlamendijõud ühiselt vastu hääletasid, ei olnud. Küll aga saab fraktsioonid ning grupid jagata kaheks liiniks: ECR - GUE/NGL ning EFDD - fraktsioonitud liikmed – (ENF). Just nende gruppide vahel oli kõige enam neid teemakomisjone, mida toetati või mitte. Ka nende gruppide siseselt oli erinevusi, mistõttu tulevad sealt välja need teemad, mis ühele või teisele fraktsioonile, rühmale meelepärased on.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4578870*est
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherEuroopa Parlamentet
dc.subject.othermõjudet
dc.subject.othereuroskeptitsismet
dc.subject.otherrühmitusedet
dc.titleEuroskeptiliste fraktsioonide mõju Euroopa Parlamendiset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record