Ühise asüülipoliitika järgimine Euroopa Liidu liikmesriikides: Austria ja Ungari näitel
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli süveneva põgenikekriisi valguses vaadelda,
mil moel on Euroopa asüülipoliitika ühiseid põhimõtteid rakendatud Austrias ja Ungaris
aastatel 2004-2014. Kahe riigi märkimisväärne erinevus asüülitaotluste statistikas ning
nende erinev paiknemine Euroopa geograafilisel kaardil andsid põhjust eeldada, et
üleliidulist asüülipoliitikat kohaldatakse kummaski riigis erinevalt.
Vaatlusalusel perioodil kehtinud Euroopa Liidu Nõukogu miinimumnõuete direktiivi ja
vastavasisulisi riiklike dokumentide võrdlemise käigus said eelmainitud eeldused ka
kinnitust. Ungari, kus heaks kiidetud asüülitaotluste osakaal on ligi kümme korda
väiksem kui Austrias, rakendab miinimumnõuete direktiivi kohaldamisel rangemaid ja
jäigemaid meetmeid, mis võib olla üheks oluliseks statistikat mõjutavaks teguriks.
Lisaks kahe riigi seadusandluse kõrvutamisele on töös vaatluse all ka riikide
geograafiline paiknemine ning selle potentsiaalne mõju nii miinimumnõuete direktiivi
erinevale kohaldamisele kui ka statistilistele erisustele. Töös on lähtutud mitmete
autorite poolt varasemalt välja toodud ideest, mille kohaselt on Euroopa Liidu üheks
eesmärgiks kujunenud kontrolli tugevdamine liidu välispiiridel ning seeläbi liidu kaitse
põgenikevoo ja soovimatu immigratsiooni eest. Sedasorti idee on töö autori hinnangul
aga kahtlemata üheks põhjuseks, miks liikmesriigid üleliidulisi norme erinevalt
kohaldavad ja miks on Ungari asüülipoliitika vähemasti miinimumnõuete direktiivi
kohaldamisel rangem kui Austrias.
Seejuures on töö autor aga veendunud, et on äärmiselt oluline samalaadsete ja
põhjalikemate uuringute teostamine tulevikus, sest käesolev töö on käsitlenud vaid
miinimumnõuete direktiivi. Samas ei saa alahinnata ka teiste vaatlusalusel perioodil
kehtinud programmide ja dokumentide mõju, kuid töö piiratud mahu tõttu need
siinkohal kajastamist ei leidnud. Samuti peab autor vajalikuks geograafilise asukoha ja
sellest tuleneva liikmesriikide erinevate rollide mõju põhjalikumat analüüsi nii
asüülipoliitikale kui ka teisi valdkondi reguleerivatele seadustele ja normidele, mis
võiksid aidata selgitada niivõrd suurt erinevust kahe võrdlemisi sarnase naaberriigi
vahel.