Show simple item record

dc.contributor.advisorSolvak, Mihkel, juhendaja
dc.contributor.authorLuts, Ingel
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2016-07-12T08:50:48Z
dc.date.available2016-07-12T08:50:48Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/52556
dc.description.abstractKäesolevas töös oli käsitlemisel eelkõige erasektoriga seonduv korruptsioonitemaatika. Eesmärgiks oli selgitada välja potentsiaalsed seosed korruptsioonitaju kui korruptsiooni olemasolu tunnistamise ja selle kujunemist mõjutavate institutsionaalsete tegurite – regulatiivse kvaliteedi, valitsuse efektiivsuse ning õigusnorme puudutavate näitajate vahel. Tegemist on aktuaalse probleemiga, kuna ükski ühiskond pole korruptsioonile immuunne, samuti kaasneb korruptsiooniga näiteks välisinvesteeringute vähenemine, majanduskasvu pidurdumine, ettevõtte maine langus ja palju muud. Korruptsioonitaseme muutumise uurimine sõltuvalt erinevatest aspektidest on eriti oluline rahvusvahelisel tasandil partnereid valides. Korruptsiooni mõjutajatena on läbi aegade nähtud mitmeid erinevaid tegureid, näiteks on selles suureks vormijaiks peetud kultuuri, ent ka poliitilist, majanduslikku ja õigussüsteemi. Seosed riigi valitsemise „headuse“ ja korruptsiooni kontrollimise ning selle tajumise vahel ei ole siiani olnud üksüheselt mõistetavad. Antud bakalaureusetöös tugineti eeldusele, et tõhusamad aruandekohustuse mehhanismid vähendavad korruptsiooni levimist, efektiivsemad valitsused loovad parema regulatiivse keskkonna, ning et õigusriiklus aitab vähendada ametikoha ärakasutamist. Antud eeldust testiti mitmemõõtmelise regressioonanalüüsi abil. Esmalt asuti välja selgitama seoste olemasolu korruptsioonitaju ning seda mõjutavate tegurite vahel. Hajusdiagrammide põhjal võis oletada, et tunnuste vahel on seos – punktid moodustasid väljavenitatud parve, seos oli kasvav ning tugev. Objektiivsema hinnangu saamiseks võeti kasutusele arvulised hinnangud, mis mõõdaksid tunnustevaheliste seoste tugevust. Selle tulemusena selgus, et valitsuse efektiivsuse ja õigusriikluse puhul olid seosed suuremad kui regulatiivse kvaliteedi puhul. Samuti ilmnes, et kui valitsemise efektiivsuse ja õigusriikluse puhul pidasid püstitatud hüpoteesid paika – kõrgema korruptsioonitaseme ning eelnimetatud tegurite vahel oli tõepoolest olemas tugev negatiivne seos, siis regulatiivse kvaliteedi puhul oli tegemist vastupidisega – korruptsiooni vähesemal määral kontrollimise ning regulatiivse kvaliteedi vahel oli positiivne seos. Siiski selgus regressioonanalüüsi abil seoseid kontrollides, et teguri väikese väärtuse tõttu see kadus. Ainuüksi regulatiivsest kvaliteedist korruptsioonitaju muutumiseks ei piisa, ent õigusriiklus ja valitsuse efektiivsus võivad korruptsioonitasemele mõju avaldada ka eraldiseisvalt. Korruptsiooni uurimine on eelkõige selle peidetud iseloomu tõttu keeruline. Lisaks sellele, et andmeid on keeruline koguda, on ka saadud andmed sageli subjektiivsed, seda nii kultuurist, ent ka sotsiaalsetest ja psühholoogilistest põhjustest tingituna. Maailmapanga World Governance Indicatorit tasub pigem siiski vaadelda kui täiendavat allikat teabe kogumisel, konkreetsete poliitiliste meetmete välja töötamisel tasub saadud andmeid kõrvutada ka mitmete teiste allikatega, et saada korruptsioonist ning valitsemisest põhjalikum ülevaade.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4580934*est
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othervalitsemineet
dc.subject.otherinstitutsioonidet
dc.subject.othermõjudet
dc.subject.otherkorruptsioonet
dc.subject.othertajuet
dc.titleValitsemisega seotud institutsionaalsete tegurite mõju korruptsiooni tajumiseleet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record