Show simple item record

dc.contributor.advisorToomla, Raul, juhendaja
dc.contributor.authorRaun, Endrik
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2016-07-12T13:08:36Z
dc.date.available2016-07-12T13:08:36Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/52605
dc.description.abstractÜldiselt said üsna paljud teoreetilised seisukohad ümber lükatud ning tuleb eelkõige nõustuda Bell et al. (2015) uurimusega, et igal riigil on täiesti individuaalne lävend, millest üle astumine toob endaga kaasa SKT kahanemise. Seda oli kõige paremini näha riikide graafe eraldi vaadates, sest iga riigi puhul langes SKT täiesti erineval riigivõla tasemel ning ajal. Oma valimi abil sain ma täielikult ümber lükatud Reinharti ja Rogoffi (2010) teooria, milles seati universaalseks lävendiks riigivõla suhe SKT-sse 90% ja millest üleastumine pidi kaasa tooma negatiivse SKT kasvu. See pidas enam-vähem paika vaid Itaalia puhul, kuid kuna tegu oli ainsa juhtumiga, siis pean tõenäoliseks, et tegu oli lihtsalt erandiga. Lävendina ühte kindlat numbrit ma oma uurimistööga ei leidnud, küll aga leidsin vahemiku, mis jäi 30% ja 110% vahele ning näitlikustab veelgi enam seda, et Reinharti ja Rogoffi teooria on ümber lükatud. Samamoodi lükkab see ümber ka Checherita ja Rotheri (2012) teooria, kes olid oma uurimuse nurgakiviks võtnud samuti Reinharti ja Rogoffi teooria. Võin kindlalt väita seda, et sain hüpoteesi tõestada ning minu valimi puhul tuli välja see, et riikide SKT ei lange drastiliselt, kui riigivõlga suurendatakse. Seda sain täheldada vaid Kreeka ja Itaalia puhul, kuid neil oli ka erakordselt kõrge riigivõla osakaal SKT-sse, milleni teised riigid ei küündinud. Herndon et al. (2012) uurimus, mis korrigeeris Reinharti ja Rogoffi teooriat oli minu valimi tulemustele palju lähemal, ning võib öelda, et see pidas paika selles mõttes, et pärast 90% lävendit riikide SKT ei langenud drastiliselt ning jäi kasvu poolele. Samuti sai kinnitust Kumari ja Woo (2010) uurimus, mis väitis, et riigivõla vähendamine toob kaasa SKT kasvu, millele Krugman vastu on vaielnud (Yanushevski, Yanushevski 2013, 23). Seda oli üldgraafide puhul hästi näha ning SKT tõusis rohkem nende riikide puhul, kelle riigivõla suhe SKT-sse kahanes. Riigivõla suhte SKT-sse kahanemine aga ei tähenda ainult seda, et riigivõlga makstakse tagasi. Krugman väitis, üsna loogiliselt, et riigivõla suhe SKT-sse väheneb ka siis, kui riigi majandus areneb rohkem kui laenu võetakse. Oma põhilise huvi sain ma ka selle uurimistööga rahuldatud. Valisin selle teema eelkõige selle pärast, et tahtsin teada, kas laenu võtmine on majanduslikult kahjulik või stimuleeriv. Seda eelkõige Eesti võtmes. Üldgraafe analüüsides oli riikidel, kelle riigivõla suhe SKT-sse jäi vahemikku 40-60 protsenti, parem SKT kasv kui Eestil. Seega saab siit järeldada seda, et ka Eesti võiks majanduse elavdamiseks laenu võtta, kuid mõistlikkuse piires ning mitte minna Kreeka või Itaalia teed pidi. Siinkohal sooviksin tänada oma juhendajat, Raul Toomlat, kes mind asjakohaselt suunata oskas ning alati head nõu andis ja kriitilist meelt hoidis.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4580961*est
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othermajanduslik arenget
dc.subject.otherriigivõlget
dc.subject.otherEuroopa Liidu maadet
dc.titleKuidas mõjutab riigivõlg majanduse arengut?et
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record