Show simple item record

dc.contributor.advisorEhin, Piret, juhendaja
dc.contributor.advisorReinfeldt, Maria, juhendaja
dc.contributor.authorKravik, Lia
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2017-01-09T13:25:11Z
dc.date.available2017-01-09T13:25:11Z
dc.date.issued2016
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/55191
dc.description.abstractProtsessi, kus tegelemisel Euroopa Liidu (EL) asjadega võetakse üle euroopalikud väärtused ja hoiakud, nimetatakse erialases kirjanduses euroopalikuks sotsialiseerumiseks. Selles protsessis on oluline roll mitteametlikel reeglitel, mis ühelt poolt aitavad tagada otsustusprotsessi efektiivsuse ning teisalt tekitavad läbirääkimiste osapoolte vahel konstruktiivse ja koostööle orienteeritud õhkkonna, mis on oluline, sest läbirääkimised toimuvad järjepidevalt ja samade inimeste vahel. EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemine tingib sageli muutusi ametnike käitumises ja suhtumises, mida võib vääriti mõista ja „brüsseliseerumiseks“ pidada. Käesolevas magistritöös analüüsitakse EL Nõukogu töögruppides ja komiteedes Eesti huve esindavate ametnike kogemusi EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemisel. Uurimistöö teoreetiline raamistik toetub Euroopa integratsiooni baasteooriate (riigiülesus ja valitsustevahelisus) ja rahvusvaheliste suhete metateooriate (ratsionalism ja konstruktivism) teesidele. Empiiriline analüüs on teostatud kvalitatiivsel meetodil ning põhineb kümnel pool-struktureeritud intervjuul sihtgruppi kuuluvate Eesti ametnikega. Empiirilise analüüsi tulemusena võib väita, ametnike hoiakuid ja identiteeti kujundavad suuresti riikliku tasandi tegurid ja osalemine otsustusprotsessis riigiülesel tasandil hoiakuid EL lõimumise osas drastiliselt ei muuda. Sotsialiseerumise tulemusena õpitakse tundma otsustusprotsessi iseärasusi, mis võimaldab süsteemis paremini hakkama saada ja edukamalt riigi huvide eest seista. See tõstab motivatsiooni aktiivselt ja sisuliselt panustada EL seadusloomesse ning edendab seeläbi peamisi tegureid, mis on väikeriigi jaoks olulised, et läbirääkimistes edu saavutada. Siinkohal on oluline tõsta huvi ja teadlikkust EL temaatika suhtes ühiskonnas tervikuna ja tihendada sidemeid valitsussektori ja huvigruppide vahel, et soodustada kaasatust ja tõhustada koostööd EL poliitikakujundamises riiklikul tasandil. Eelseisev EL Nõukogu Eesti eesistumine pakub riigiametnike euroopalikuks sotsialiseerumiseks ja ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks parima võimaluse ning viljaka pinnase edasisteks uuringuteks.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4641536*est
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othersotsialiseerumineet
dc.subject.othermõjudet
dc.subject.othereeskirjadet
dc.subject.othertöökeskkondet
dc.subject.othertöögrupidet
dc.subject.otherteenistujadet
dc.titleEuroopaliku sotsialiseerumise ja mitteametlike reeglite mõju analüüs Euroopa Liidu Nõukogu allüksustes osalevate Eesti ametnike näitelet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record