Show simple item record

dc.contributor.advisorSrirama, Satish Narayana, juhendaja
dc.contributor.authorJakovits, Pelle
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.et
dc.date.accessioned2017-02-09T07:23:28Z
dc.date.available2017-02-09T07:23:28Z
dc.date.issued2017-02-09
dc.identifier.isbn978-9949-77-347-3
dc.identifier.isbn978-9949-77-348-0 (pdf)
dc.identifier.issn1024-4212
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/55459
dc.description.abstractTeadusarvutuses kasutatakse arvuteid ja algoritme selleks, et lahendada probleeme erinevates reaalteadustes nagu geneetika, bioloogia ja keemia. Tihti on eesmärgiks selliste loodusnähtuste modelleerimine ja simuleerimine, mida päris keskkonnas oleks väga raske uurida. Näiteks on võimalik luua päikesetormi või meteoriiditabamuse mudel ning arvutisimulatsioonide abil hinnata katastroofi mõju keskkonnale. Mida keerulisemad ja täpsemad on sellised simulatsioonid, seda rohkem arvutusvõimsust on vaja. Tihti kasutatakse selleks suurt hulka arvuteid, mis kõik samaaegselt töötavad ühe probleemi kallal. Selliseid arvutusi nimetatakse paralleel- või hajusarvutusteks. Hajusarvutuse programmide loomine on aga keeruline ning nõuab palju rohkem aega ja ressursse, kuna vaja on sünkroniseerida erinevates arvutites samaaegselt tehtavat tööd. On loodud mitmeid tarkvararaamistikke, mis lihtsustavad seda tööd automatiseerides osa hajusprogrammeerimisest. Selle teadustöö eesmärk oli uurida selliste hajusarvutusraamistike sobivust keerulisemate teadusarvutuse algoritmide jaoks. Tulemused näitasid, et olemasolevad raamistikud on üksteisest väga erinevad ning neist ükski ei ole sobiv kõigi erinevat tüüpi algoritmide jaoks. Mõni raamistik on sobiv ainult lihtsamate algoritmide jaoks; mõni ei sobi olukorras, kus andmed ei mahu arvutite mällu. Algoritmi jaoks kõige sobivama hajusarvutisraamistiku valimine võib olla väga keeruline ülesanne, kuna see nõuab olemasolevate raamistike uurimist ja rakendamist. Sellele probleemile lahendust otsides otsustati luua dünaamiline algoritmide modelleerimise rakendus (DAMR), mis oskab simuleerida algoritmi implementatsioone erinevates hajusarvutusraamistikes. DAMR aitab hinnata milline hajusraamistik on kõige sobivam ette antud algoritmi jaoks, ilma algoritmi reaalselt ühegi hajusraamistiku peale implementeerimata. Selle uurimustöö peamine panus on hajusarvutusraamistike kasutuselevõtu lihtsamaks tegemine teadlastele, kes ei ole varem nende kasutamisega kokku puutunud. See peaks märkimisväärselt aega ja ressursse kokku hoidma, kuna ei pea ükshaaval kõiki olemasolevaid hajusraamistikke tundma õppima ja rakendama.et
dc.description.abstractScientific computing uses computers and algorithms to solve problems in various sciences such as genetics, biology and chemistry. Often the goal is to model and simulate different natural phenomena which would otherwise be very difficult to study in real environments. For example, it is possible to create a model of a solar storm or a meteor hit and run computer simulations to assess the impact of the disaster on the environment. The more sophisticated and accurate the simulations are the more computing power is required. It is often necessary to use a large number of computers, all working simultaneously on a single problem. These kind of computations are called parallel or distributed computing. However, creating distributed computing programs is complicated and requires a lot more time and resources, because it is necessary to synchronize different computers working at the same time. A number of software frameworks have been created to simplify this process by automating part of a distributed programming. The goal of this research was to assess the suitability of such distributed computing frameworks for complex scientific computing algorithms. The results showed that existing frameworks are very different from each other and none of them are suitable for all different types of algorithms. Some frameworks are only suitable for simple algorithms; others are not suitable when data does not fit into the computer memory. Choosing the most appropriate distributed computing framework for an algorithm can be a very complex task, because it requires studying and applying the existing frameworks. While searching for a solution to this problem, it was decided to create a Dynamic Algorithms Modelling Application (DAMA), which is able to simulate the implementation of the algorithm in different distributed computing frameworks. DAMA helps to estimate which distributed framework is the most appropriate for a given algorithm, without actually implementing it in any of the available frameworks. This main contribution of this study is simplifying the adoption of distributed computing frameworks for researchers who are not yet familiar with using them. It should save significant time and resources as it is not necessary to study each of the available distributed computing frameworks in detail.en
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes mathematicae Universitatis Tartuensis;110
dc.subjectteadusarvutusedest
dc.subjectalgoritmidest
dc.subjecthajusarvutusest
dc.subjecthajussüsteemidest
dc.subjectscientific computingeng
dc.subjectalgorithmseng
dc.subjectdistributed computingeng
dc.subjectdistributed systemseng
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleAdapting scientific computing algorithms to distributed computing frameworksen
dc.title.alternativeTeadusarvutuse algoritmide taandamine hajusarvutuse raamistikeleet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record