Show simple item record

dc.contributor.advisorOras, Ester, juhendaja
dc.contributor.advisorValk, Heiki, juhendaja
dc.contributor.advisorFredengren, Christina, juhendaja
dc.contributor.authorKama, Pikne
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondest
dc.date.accessioned2017-05-05T11:30:44Z
dc.date.available2017-05-05T11:30:44Z
dc.date.issued2017-05-05
dc.identifier.isbn978-9949-77-434-0
dc.identifier.isbn978-9949-77-435-7 (pdf)
dc.identifier.issn1736-2733
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/56305
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneet
dc.description.abstractOn täiesti loomulik, et erinevad minevikust pärinevad allikaliigid kannavad endas edasi erinevat informatsiooni. Käesolevas doktoritöös vaadeldakse, kuidas suhestuvad omavahel arheoloogiline ja rahvaluuleline teave ning millised on võimalused nende kooskasutuseks. Arheoloogide uurimistöö on keskendunud mineviku materiaalsetele jäänustele, rahvaluuleteadlased aga uurivad informatsiooni, mis on üle põlvkondade edasi kandunud enamasti suusõnaliselt. Kui teadlase uurimisobjektiks on mineviku kultuur terviklikult, siis aitab erinevate allikate kasutus saada möödunud aegadest palju rikkama ja mitmekihilisema arusaama. Eesti materjali käsitleva doktoritöö juhtumuuring vaatleb teavet inimjäänuste tekkest ja vastavatest leidudest märgaladel. Peamise tähelepanu all on olnud sood. Niisuguse intrigeeriva ja senikäsitlemata teemavaliku põhjustasid sohu matmisi kirjeldavad rahvalaulud. Ka kohapärimuses on nii jutte matmisest sohu kui ka kirjeldusi uppumistest märgaladel. Arheoloogi jaoks tõstatab see küsimuse, kas ja mil määral võib niisugune pärimus kajastada sündmusi, mis on maha jätnud soolaipu? Lisaks kirjeldab kohapärimus inimsäilmete avastamist liigniiskest pinnasest, mille kohta arheoloogilist dokumentatsiooni ei leidu. Katse leida osadest pärimuspaikadest uusi arheoloogilisi tõendeid kahjuks ei õnnestunud. Mainitud välitööd illustreerivad hästi, kui keerukas ja raske on avastada märgaladelt arheoloogiliste leide. Samas, töö arhiiviallikate ja kirjandusega näitas, et eelnevalt on ka arheoloogiliselt registreeritud inimjäänuste leide liigniiskest pinnasest. Need leiud on aga väga erineva vanuse, konteksti ja tekkepõhjusega. Doktoritöö raames tehtud arheoloogiliste kaevamistega õnnestus Alasoo Varajemäel tuvastada turbas asuvaid leide, mis pärinesid tuleriidalt. Näib, et põletusmatustest järele jäänud asju viidi endisaegsesse järvevette. Niisugusest viikingiaegsest käitumisest Eesti arheoloogias seni tõendeid ei olnud. Seega esitab uurimus märgaladel leiduvate inimjäänustega seonduvat arheoloogilist ja rahvaluulelist informatsiooni. Mõlemas allikaliigis esinev informatsioon on küll üsna eriilmeline, kuid süstemaatiline uurimine on vähendanud nende vahelist lõhet ja samas aidanud mõtestada ka eripära, kuidas need allikad on tekkinud, edasi kandunud ning talletunud.et
dc.description.abstractIt is quite natural that different sources from the past pass on different information. The current thesis studies how the archaeological and folkloristic information relate to each other and what are the possibilities to use theses as a combined. Archaeological research has focused on the material remains from the past; the folklorists, however, study the information that has mainly been passed on orally. When the academic interest lies in the past culture as a whole, the use of different sources will grant richer and more comprehensive knowledge. The case-study of thesis that is covering the material from Estonia is analysing the information about origin of and finds associated with human remains in wetlands. The main focus has been on mires. This kind of intriguing and unstudied topic was chosen because of folk songs that describe burying in mires. Also, in the place-lore there are stories about burials in mires, as well as depictions of drowning in wetlands. For archaeologist, this raises a question, whether this folklore could reflect the events that have led to bog bodies? Additionally, the place-lore describes unearthing of human remains from waterlogged soil of which there is no archaeological documentation. Attempts to find new archaeological record for some of these place-lore sites were unfortunately unsuccessful. These fieldworks illustrate how complicated is it to discover archaeological finds from wetlands. At the same time, the work with archive sources and literature showed that there are previous archaeologically documented finds of human remains from wetlands. The age, context and way of emerge of these human remains has been very different. The archaeological excavation conducted as part of this research in Alasoo Varajemägi revealed finds in peat originating from the pyre. It seems that items left behind from cremation burials were taken into a former lake. There was no record of this kind of behaviour from the Viking Age previously documented in Estonia. Therefore, the study represents information in archaeology and folkloristics concerning human remains in wetlands. The information of both records is quite diverse, but the systematic study has brought them closer and at the same time has helped to understand the character how the archaeological and folkloristic information has been emerged, transmitted and stored.eng
dc.language.isoestet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes archaeologiae Universitatis Tartuensis;7
dc.subjectarheoloogilised leiudest
dc.subjectsooleiudest
dc.subjectinimsäilmedest
dc.subjectrabalaibadest
dc.subjectskeletijäänusedest
dc.subjectluuleiudest
dc.subjectohvrileiudest
dc.subjectmatmiskohadest
dc.subjectmärgaladest
dc.subjectsoodest
dc.subjectmatmiskombestikest
dc.subjectregilauludest
dc.subjectkohapärimusest
dc.subjectajalooallikadest
dc.subjectfolkloristikaest
dc.subjectarheoloogiaest
dc.subjectmärgalaarheoloogiaest
dc.subjectEestiest
dc.subjectarchaeological findseng
dc.subjectbog findseng
dc.subjectskeletal remainseng
dc.subjectbone remainseng
dc.subjectvotive depositseng
dc.subjectwetlandseng
dc.subjectswampseng
dc.subjectburial customseng
dc.subjectrunic songseng
dc.subjectlocal traditioneng
dc.subjecthistorical sourcesest
dc.subjectfolkloristicseng
dc.subjectarchaeologyeng
dc.subjectEstoniaeng
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleArheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladelest
dc.title.alternativeCombining archaeological and folkloristic sources: human remains in wetlandseng
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record