Show simple item record

dc.contributor.advisorHarro-Loit, Halliki, juhendaja
dc.contributor.authorBærug, Jan Richard
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondest
dc.date.accessioned2017-06-02T12:15:18Z
dc.date.available2017-06-02T12:15:18Z
dc.date.issued2017-06-02
dc.identifier.isbn978-9949-77-463-0
dc.identifier.isbn978-9949-77-464-7 (pdf)
dc.identifier.issn1406-2313
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/56481
dc.description.abstractKäesolev uurimistöö analüüsib ajakirjandusliku sisu ja turundussõnumite sulandumist Põhja-Euroopa ajalehtedes ja ajakirjades. Uurimistöö täpsem fookus on märgistamata ja märgistatud reklaamide avaldamise tingimustel. Ajakirjandusliku vormi ja turundusliku eesmärgiga tekstide märkimiseks on sõna „advertorials“, selline tekstitüüp on Euroopa Liidu normide järgi eksitamine. Juhul, kui ajakirjandusliku žanrina näiv tekst on siiski märgistatud kui „reklaam või turundustekst“, võib öelda, et tegemist on tagasihoidliku hübridiseerimisega. Juhul, kui sellised tekstid on märgistamata, on tegemist tugeva hübridiseerumisega. Ajakirjanduse n-ö normatiivsed „sambad“, mis on aegade jooksul aidanud hoida lahus autonoomset ajakirjanduslikku sisu ja reklaami, on tehnoloogia arengu ja kasvava majandussurve tõttu meediale hakanud järjest enam mõranema. Ajakirjanduse roll demoraatiku ühiskonna autonoomse infojagajana on muutumas haavatavaks. Käesoleva töö empiirilise materjali moodusab 2006/2007. aastal läbi viidud e-küsitlus, millele vastas 691 ajalehte ja nišiajakirja. 66,4% väljaannetest aktsepteeris ajakirjandusliku formaadi ja turundusliku sisuga tekstide avaldamist – koos märkusega, et tegemist on „makstud sisuga“; 9,6% aktsepteeris hübriidtekste vastava märkuseta. Seega, legendaarne „müür“ toimetuste ja reklaamiosakonna vahel on hakanud mõranema, kuid pole veel täiesti kokku varisenud. 14,8% vastanud toimetustest eitas toimetuse ja reklaamiosakonna vahelist suhtlust; 57,2% ei soovinud avaldada enam reklaamiga seotud ajakirjanduslikku materjali ning 34,6% ei andnud garantiid, et reklaamiandja kohta ei avaldata kriitilist materjali. Siiski näitavad tulemused, et hübriidsisu legitimeerib. Ajalehtede ja ajakirjade vahel ei esinenud suuri erinevusi, samal ajal kui kaheksa riigi publikatsioonide vahel oli erinevus suur. Hübridiseerumistendents oli skaalal 0-2 järgmine: Rootsis ja Taanis (indeksid vastavalt 0,42 ja 0,44); Soomes 0,6; Saksamaal 0,61; Ühendkuningriigis 0,89; Venemaal 1,2; Eestis 1,4 ja Leedus 1,69.et
dc.description.abstractThis study discusses the degree of hybridisation between advertising and journalism in newspapers and niche magazines in the northern part of Europe, paying particular attention to labelled and unlabelled advertorials. The term advertorial has been listed by EU as a misleading commercial practice. When labelled it can be considered an example of moderate hybridisation of advertising and journalism, when not labelled; an example of a strong or complete hybridisation. Cracks in the so-called normative pillars, supposed to safeguard journalistic autonomy and serve the interests of the public, have, due to commercialisation, over the past three decades, partly demolished the once fundamental wall between the editorial and advertising departments within a media organisation. Internet and technologies have triggered, accelerated and been a driving force in commercialisation and the information overload. As a result, journalism has been put in a very critical, vulnerable and squeezed position, paving the way for more hybrid journalism and thus a weakened democracy. Based on e-mail-based survey responses from 691 newspapers and niche magazines, the author found that in 2006/2007 there was a profound acceptance for the use of labelled advertorials, and a less, but still considerable acceptance for unlabelled advertorials. 66,4 % of the publications accepted labelled advertorials and 9,6 % unlabelled advertorials. The legendary wall between the editorial and advertising department was collapsing, but had not fully collapsed. 14,8 % of the publications responded that there was no communication between the two departments. 57,2 % did not want to publish more editorial content because of advertising, and 34,6 % did not give a guarantee to publish no critical or negative editorial content in case of advertising. Hybrid journalism was becoming the norm and classical journalism marginalised. In terms of hybridisation, there were little differences between newspapers and magazines, but the differences between countries were quite strong. Hybridisation was the weakest in Sweden and Denmark with hybridisation index scores of 0,42 and 0,44, on a scale from 0 to 2, while Finland (0,61), Germany (0,61), UK (0,89), Russia (1,22), Estonia (1,40) and Lithuania (1,69) showed a stronger hybridisation of journalism and advertising.eng
dc.language.isoenget
dc.relation.ispartofseriesDissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis;30
dc.subjectmeediauuringudet
dc.subjectmeediaeetikaet
dc.subjectajakirjanduseetikaet
dc.subjectajakirjandusuuringudet
dc.subjectajakirjanduset
dc.subjectajakirjandusreklaamet
dc.subjectvarjatud reklaamet
dc.subjectajalehedet
dc.subjectajakirjadet
dc.subjectPõhja-Euroopaet
dc.subjectEuroopaet
dc.subjectvõrdlevuuringudet
dc.subjectmedia studiesen
dc.subjectmedia ethicsen
dc.subjectjournalism ethicsen
dc.subjectjournalism studiesen
dc.subjectjournalismen
dc.subjectjournalism advertisementen
dc.subjectsurreptitious advertisinget
dc.subjectnewspapersen
dc.subjectmagazinesen
dc.subjectNorthern Europeen
dc.subjectEuropeen
dc.subjectcomparative researchen
dc.subjectmedia marketen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleThe collapsing wall. Hybrid journalism. A comparative study of newspapers and magazines in eight countries in Europeeng
dc.title.alternativeLagunev müür. Hübridiseeruv ajakirjandus. Kaheksas Euroopa riigis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade võrdlev uurimusest
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record