Kommunikatsiooniviisid töökohal. Autoetnograafiline uurimus
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, milliste uurimismeetoditega on võimalik
kaardistada töökoha diskursuses aset leidvat suulist ja kirjalikku kommunikatsiooni ühe
kommunikatsioonivaldkonnaga seonduva töökoha näitel. Töö lisaväärtus seisnes
kommunikatsioonivaldkonnaga seonduva ametikoha tööülesannete nähtavaks tegemises.
Bakalaureusetöö tulemusi kogusin läbi etnograafilise osalusvaatluse, mille viisin läbi ühe
töönädala jooksul. Lisaks osalusvaatlusele jälgisin ka perioodi jooksul aset leidnud
kirjavahetusi ning vestlusi, mis toimusid kolleegidega Facebookis.
Uuringust selgus, et vaadeldaval töönädalal olid esindatud kõik töö teoreetilises osas käsitletud
kommunikatsiooni makro- ja mikrožanrid. Kõige rohkem esines vaadeldaval nädalal
erinevatest žanritest koosnevaid vestlusi, kus olid põimunud ühesuunalised, koostööl põhinevad
ning mitte-eesmärgipärased žanrid. Märkimisväärne roll oli ka puhtal kujul esinenud mitteeesmärgipärastel
vestlustel, mida saab seletada asjaoluga, et vaadeldav nädal oli minu viimane
töönädal, kus kolleegid tundsid minu käekäigu vastu tavapärasest suuremat huvi.
Esines ka vestluseid, mis olid puhtalt eesmärgipärased ehk ühesuunalise või koostööl põhineva
sisuga. Taolised kommunikatsiooniepisoodid esinesid küll puhtal kujul, aga rohkem esines neid
siiski omavahel segunenult. Kommunikatsiooni mikrotasandi moodustav interpersonaalne
kommunikatsioon esines pigem suulistes vestlustes, sest kirjalikus kommunikatsioonis tuli esile
vaid seletamise nähtus ning puudusid kuulamise ja peegeldamise märgid. Suulises
kommunikatsioonis võis aga kohata kõiki interpersonaalse kommunikatsiooni tunnuseid.
Kommunikatsiooni interpersonaalsel tasandil tuli suuresti esile kollektiivi töökohaga seotuse
nähtus, sest töötajad, sealjuures ka mina, olid töökoha heaolu nimel valmis panustama rohkem
ning täitma lisaülesandeid. Lisapanuste tegemise teiseks põhjuseks võib pidada
kollektiiviliikmete vahel tekkinud ühtsustunnet ja sõprussuhteid. Valdavalt olid
vaatlusperioodil täidetud tööülesanded siiski plaanipärased ning vastavuses varasemalt seatud
tööalaste eesmärkidega.
Vaadeldava nädala kommunikatsioonivoos esines rohkem suulisi kommunikatsiooniepisoode
ning vähem kirjalikke vestlusi. Sisu poolest olid kirjavahetused intensiivsemad kui suulised
kommunikatsiooniepisoodid, sest kirjalikud kommunikatsiooniepisoodid olid oma sisult
eelkõige ühesuunalised ehk inforohked, aga suulistes vestlustes oli märkimisväärne roll mitte-eesmärgipärastel vestlustel, kus infovahetus on minimaalne. Ajaliselt vaadeldes olid suulised
kommunikatsiooniepisoodid mahukamad kui kirjalikud, sest kirjalik kommunikatsioon oli
üldjuhul läbimõeldum, mistõttu ei tekkinud kõrvalpõikeid teistesse žanritesse ning
kommunikatsiooniepisood ei pikenenud ajaliselt.
Kommunikatsioonivoo vestluspartneriteks olid nii asutusevälised kui asutusesisesed isikud.
Suuline kommunikatsioon toimus pigem kolleegidega ning kirjalik kommunikatsioon
koostööpartneritega, sest isikliku eelistuse tõttu oli mugavam suhelda geograafiliselt lähedal
asuvate vestluspartneritega suuliselt ning kaugel asuvate vestluspartneritega e-maili kasutades.
Oli ka erandeid, kus kolleegidega toimus suhtlus e-maili kasutades ning koostööpartneritega
toimusid kontoris koosolekud või vestlused telefonis.