Kommunikatsiooniviisid töökohal. Autoetnograafiline uurimus

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, milliste uurimismeetoditega on võimalik kaardistada töökoha diskursuses aset leidvat suulist ja kirjalikku kommunikatsiooni ühe kommunikatsioonivaldkonnaga seonduva töökoha näitel. Töö lisaväärtus seisnes kommunikatsioonivaldkonnaga seonduva ametikoha tööülesannete nähtavaks tegemises. Bakalaureusetöö tulemusi kogusin läbi etnograafilise osalusvaatluse, mille viisin läbi ühe töönädala jooksul. Lisaks osalusvaatlusele jälgisin ka perioodi jooksul aset leidnud kirjavahetusi ning vestlusi, mis toimusid kolleegidega Facebookis. Uuringust selgus, et vaadeldaval töönädalal olid esindatud kõik töö teoreetilises osas käsitletud kommunikatsiooni makro- ja mikrožanrid. Kõige rohkem esines vaadeldaval nädalal erinevatest žanritest koosnevaid vestlusi, kus olid põimunud ühesuunalised, koostööl põhinevad ning mitte-eesmärgipärased žanrid. Märkimisväärne roll oli ka puhtal kujul esinenud mitteeesmärgipärastel vestlustel, mida saab seletada asjaoluga, et vaadeldav nädal oli minu viimane töönädal, kus kolleegid tundsid minu käekäigu vastu tavapärasest suuremat huvi. Esines ka vestluseid, mis olid puhtalt eesmärgipärased ehk ühesuunalise või koostööl põhineva sisuga. Taolised kommunikatsiooniepisoodid esinesid küll puhtal kujul, aga rohkem esines neid siiski omavahel segunenult. Kommunikatsiooni mikrotasandi moodustav interpersonaalne kommunikatsioon esines pigem suulistes vestlustes, sest kirjalikus kommunikatsioonis tuli esile vaid seletamise nähtus ning puudusid kuulamise ja peegeldamise märgid. Suulises kommunikatsioonis võis aga kohata kõiki interpersonaalse kommunikatsiooni tunnuseid. Kommunikatsiooni interpersonaalsel tasandil tuli suuresti esile kollektiivi töökohaga seotuse nähtus, sest töötajad, sealjuures ka mina, olid töökoha heaolu nimel valmis panustama rohkem ning täitma lisaülesandeid. Lisapanuste tegemise teiseks põhjuseks võib pidada kollektiiviliikmete vahel tekkinud ühtsustunnet ja sõprussuhteid. Valdavalt olid vaatlusperioodil täidetud tööülesanded siiski plaanipärased ning vastavuses varasemalt seatud tööalaste eesmärkidega. Vaadeldava nädala kommunikatsioonivoos esines rohkem suulisi kommunikatsiooniepisoode ning vähem kirjalikke vestlusi. Sisu poolest olid kirjavahetused intensiivsemad kui suulised kommunikatsiooniepisoodid, sest kirjalikud kommunikatsiooniepisoodid olid oma sisult eelkõige ühesuunalised ehk inforohked, aga suulistes vestlustes oli märkimisväärne roll mitte-eesmärgipärastel vestlustel, kus infovahetus on minimaalne. Ajaliselt vaadeldes olid suulised kommunikatsiooniepisoodid mahukamad kui kirjalikud, sest kirjalik kommunikatsioon oli üldjuhul läbimõeldum, mistõttu ei tekkinud kõrvalpõikeid teistesse žanritesse ning kommunikatsiooniepisood ei pikenenud ajaliselt. Kommunikatsioonivoo vestluspartneriteks olid nii asutusevälised kui asutusesisesed isikud. Suuline kommunikatsioon toimus pigem kolleegidega ning kirjalik kommunikatsioon koostööpartneritega, sest isikliku eelistuse tõttu oli mugavam suhelda geograafiliselt lähedal asuvate vestluspartneritega suuliselt ning kaugel asuvate vestluspartneritega e-maili kasutades. Oli ka erandeid, kus kolleegidega toimus suhtlus e-maili kasutades ning koostööpartneritega toimusid kontoris koosolekud või vestlused telefonis.