Uudise usaldusväärsuse hindamine internetikeskkonnas 30–50-aastaste hulgas
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindab lugeja
informatsiooni usaldusväärsust internetikeskkonnas, milliseid kanaleid usaldatakse ning mis
on need tegurid, mis panevad informatsioonis või keskkonnas kahtlema. Autor soovis välja
selgitada, kuidas lugeja käitub, kui on hinnanud uudise sisu või veebilehekülje
mitteusaldusväärseks. Lisaks, näidisartiklite abil oli soov saada teada, kas uuritavad oskavad
eristada võltsuudiseid või sisuliselt puudulikku uudist. Üheks eesmärgiks oli saada aimu, kui
palju teavad uudistelugejad üldse, milline peaks olema kvaliteetne ja usaldusväärne uudis
ning kuivõrd ollakse kursis usaldusväärsuse riskidega internetikeskkonnas.
Empiiriliste andmete kogumiseks viis autor läbi 12 semistruktureeritud intervjuud 30-50
aastaste inimestega. Valimi moodustamise põhiliseks kriteeriumiks oli asjaolu, et
intervjueeritav loeks internetikeskkonnas uudiseid. Tulemustest otsis autor uusi hoiakuid,
hinnanguid ning kõrvutas neid teoreetilises osas välja toodud Metzgeri ja Flanagini (2013)
hindamisprotsessi mõjutavate heuristikutega.
Tulemused kinnitavad suuresti juba varasemaid selle valdkonna uuringutulemusi. Selgus, et
informatsiooni usaldusväärsuse hindamisel lähtutakse eelkõige oma sisetundest ja
varasematest teadmistest. Tugevaks mõjuteguriks info usutavuse hindamisel on enda
meelestatus kajastatava teema suhtes ning selle koos,- või ebakõla oma hoiakute ja
veendumustega. Uudis hinnatakse usutavaks, kui see kattub lugeja enda hoiakutega ning
kinnitab tema veendumusi.
Usaldatakse teada-tuntud meediaväljaandeid, enim mainiti Postimeest. Küsitletute
igapäevaselt jälgitavate uudisportaalide alla kuulus ka Delfi, seda peetakse aga nii-öelda
kollaseks ja seega usaldatakse vähem.
Uudisloo usaldusväärsus on konteksti poolt mõjutatav. Veebilehekülje tasandil mõjutavad
lugejate hinnangut eelkõige reklaamide hulk ja nende sisu. Mida rohkem on reklaame ja mida
ekstreemsema sisuga need on, seda vähem usaldust tekitab veebilehekülg ning ühtlasi
uudislugu sellel leheküljel. Kaheldava sisuga informatsiooni avastamisel üldiselt jäetakse
lugemine lihtsalt pooleli. Informatsiooni kontrollitakse üle ainult juhul, kui tegemist on
lugejat isiklikult puudutava teemaga.
Tulemustest nähtub, et sotsiaalmeedia kanalite osas ollakse mingil määral skeptilised, pigem
seostatakse neid eraeluliste teemadega ja tõdetakse, et sealt tulev info võib olla kallutatud või
eelarvamuslik.
Käesoleva uurimuse käigus selgus, et intervjueeritavad, kes on aktiivsed internetikasutajad ja
uudistelugejad, ei olnud enda jaoks usaldusväärsuse küsimust tõstatanud. Uudise
määratlemisega jäeti valdavalt hätta. Ma loodan, et üks antud töö kaudsetest eesmärkidest,
panna uuritavad usaldusväärsuse hindamisele suuremat rõhku panema ning tundma huvi
uudise olemuse vastu, sai täidetud. Informatsiooni tarbides on oluline säilitada teatav kriitiline
meel, eriti sellest üleküllastunud internetikeskkonnas.
Kõigi eelnevalt esitatud uurimustulemuste puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et intervjuu
valim oli väike ning põhjapanevaid üldistusi nende põhjal teha ei saa.
Description
Lisa 2 on ainult töö paberversioonis.