Sotsiaalmeedia kasutamine ja kasutamise reguleerimine Eesti Kaitseväes: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadettide kogemuste näitel
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Töö eesmärgiks oli uurida, millised on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadettide arvates kaitseväe sotsiaalmeedia kasutuspraktikad ja milleks kadetid ise sotsiaalmeediat kasutavad. Samuti oli töö eesmärgiks uurida, milliseid privaatsusstrateegiaid kadetid oma sotsiaalmeedia kontodel kasutavad ning millised on nende hoiakud ja arvamused seoses sotsiaalmeedia kasutuse reguleerimisega kaitseväes. Uurimisküsimustele vastamiseks viisin läbi kümme individuaalintervjuud Kõrgema Sõjakooli kadetiga ning analüüsisin andmeid kvalitatiivselt.
Tulemustest selgus, et kadettide arvates kasutab kaitsevägi sotsiaalmeediat kaheksal põhjusel, mis on tihedalt seotud sotsiaalmeedia pakutavate võimalustega: kaitseväega seotud informatsiooni jagamine, hirmu vähendamine kaitseväe ees, kaitseväe reklaamimine, uue tööjõu värbamine, turvatunde loomine, kaitseväe võimekuse demonstreerimine, vastaspoole heidutamine ning koostöö tegemine teiste organisatsioonidega. Sotsiaalmeediaga kaasnevateks ohtudeks pidasid uuritavad peamiselt liigse ja delikaatse teabe jagamist, desinformatsiooni edastamist, propagandaks kasutatavaid jagatavaid videoklippe, kaitseväe halva maine tekkimist kaitseväelaste ebasobilike piltide ja postituste tõttu ning ühe kaitseväelase tegude ülekandmist terve kaitseväele.
Uuringust nähtus, et sotsiaalmeedia kasutamine aitab rahuldada uuritavate sotsiaalse integreerituse vajadust, kognitiivsete ja kombineeritud vajaduste rahuldamist ning samuti lõõgastumise vajadust. Lisaks selgus, et intervjueeritavad kasutavad oma privaatsuse kaitsmiseks sotsiaalmeedias peamiselt kolme suuremat privaatsusstrateegiat: valikulist informatsiooni jagamist, enesetsensuuri ja erinevaid identiteete. Uuritavad ei mäletanud konkreetseid juhendeid sotsiaalmeedias osalemiseks, küll aga oskasid nad tuua nendest näiteid. Uuringust ei selgunud, kuivõrd käituvad intervjueeritavad endi põhimõtete järgi ja kuivõrd on nad need põhimõtted jätnud meelde regulatsioonidest, sest seda piiri ei osanud ka uuritavad ise defineerida. Küll aga selgus, et osa uuritavatest tunneb sotsiaalmeedia regulatsioonide tõttu oma sotsiaalmeedia tegevuse piiramist, kuid suurem osa neist seda ei tunne. Uuringu tulemused kattusid suures osas teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtadega. Näiteks olid nii intervjueeritavate kui ka teooria kohaselt sotsiaalmeedia regulatsioonid kaitseväelastele vajalikud ja olulised, kuid vajaksid aeg-ajalt täiendamist. Töös esindatud valim ei olnud küll esinduslik, kuid esmaseks teema uurimiseks andsid intervjuud materjali, mida saaks edasi uurida.