Kalana lagerstätte dendroidsete graptoliitide uurimismetoodikast
Kokkuvõte
Kalana lagerstätte´s avanevad Siluri ajastu Llandovery ajastiku kivimid, mis kuuluvad stratigraafiliselt Raikküla lademesse (Männik et al., 2016). Kalanas lagerstättes leiduvad märkimisväärse detailsusega säilinud graptoliitide fossiilid, mis on pärit Balti paleobasseinist Siluri madalmerelise keskkonnast (Nestor, Einasto, 1997).
Antud uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida erinevaid meetodeid, millega oleks võimalik uurida dendroidsete graptoliitide fossiile. Kokku vaadeldi ühte suuremat ning viite väiksemat graptoliidi fossiilset pala. Fossiilipalad valiti välja põhimõttega, et paladel olev graptoliitide säilivus oleks hea.
Uurimustöö käigus vaadeldi fossiile erinevate mikroskoopidega ning dokumenteeriti saadud andmed. Fluorestsentsmikroskoobiga uurides graptoliidile iseloomulikku anatoomilist struktuuri ei tuvastatud, kuna arvatavasti ei vaadeldud piisavalt palju eksemplare. Ühel palal leiti vaid struktuur, mis tõenäoliselt on stolon. Multifunktsionaalse mikroskoobi Leica´ga vaadeldes, tuvastati hästi säilinud, ebasümmeetrilise asetusega teekad.
Kõige efektiivsemaks uurimismetoodikas võib tuua mikroskoobi Leica. Antud mikroskoobiga saadi graptoliidist parem ülevaade – tuvastati teekade asetust ning saadi üldine ülevaade struktuurist ning struktuursete osade paiknemisest.
Antud uurimustöös kasutati kolme meetodit: fluorestsents- ja multifunktsionaalset mikroskoopi Leica, ning lõpus struktuurseks joonistamiseks mikroskoobile kinnitatud camera lucida´t. Minu lõputöös käsitletud fossiilide uurimist tasub kindlasti jätkata ning detailse kirjelduse jaoks oleks tarvis kombineerida erinevaid meetodeid.