Eesti rände- ja rahvastikupoliitika avalik diskursus: vastukaja Eesti inimarengu aruandele 2016/2017
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud bakalaureusetöö eesmärk on kaardistada rände- ja rahvastikupoliitikateemaline
avalik diskursus 2016/2017 Eesti inimarengu aruande ,,Eesti rändeajastul’’ valguses, kus
käsitletakse Eesti rände, rahvastikumuutuste, hargmaistumise, lõimumise, identiteedi- ja
kultuurimuutuste temaatikat avatud maailmas. Avaliku diskursuse kaardistamine toimub
läbi diskursusanalüüsi, mille aluseks on ajakirjanduses ilmunud arvamusartiklid, mis
viitavad inimarengu aruandele ja selle põhisõnumitele.
Töö keskseks uurimisküsimuseks on, millised aruandes kajastatud teemad kõnetasid
avalikkust rohkem ning mis jäid tähelepanuta sõltuvalt diskursuste osapooltest. Samuti
vaadeldakse, kuidas on inimarengu aruandel õnnestunud täita oma põhieesmärki ehk olla
suunanäitajaks otsustajatele poliitikas ja majanduses. Töö käigus kirjeldatakse inimarengu
aruande teoreetilis-poliitilist konteksti läbi rände- ja rahvastikutrendide, riiklike
arengukavade ja programmide ning teooria baasi. Diskursusanalüüsi asetamine antud
konteksti võimaldab süvitsi analüüsida arvamusartiklitest esitatud vaateid,
probleemipüstitusi ja lahendusi.
Rände- ja rahvastikupoliitika avalikku diskursuse kaardistamisel inimarengu aruande põhjal
selgusid kolm peamist suunda – vastukaja Eesti inimarengu aruandele ja senisele
rahvastikupoliitikale, sisserände mõju majandusele ning eesti- ja venekeelse elanikkonna
segregatsioon. Need kõnetasid avalikkust rohkem kui hargmaistumine ja kultuurimuutused.
Segregatsiooni võib pidada teravaimaks probleemiks rahvastikupoliitikas, kuna selle
käsitluse puhul väljendusid arvamusartiklites selgelt vastuolulised vaated erinevate
lahenduste osas. Vaadeldes riiklikke arengukavasid- ja programme ning arvamusartikleid,
saab väita, et inimarengu aruanne on täitnud oma põhieesmärgi, ning osutunud
suunanäitajaks mitmetele algatustele poliitmaastikul. Näiteks osalesid aruande autorid Eesti
rahvastikupoliitika aluspõhimõtete koostamisel kuni aastani 2035. Üheks eesti rahvastikuja
rändepoliitika tuleviku suunaks võib analüüsi tulemusel pidada just teaduspõhisust.