Valimisringkondade piiride muutmise poliitiliste tagajärgede analüüs: Eesti 2017. aasta haldusreform
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Siinse bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida autori valitud 2017. aastal läbiviidud Eesti
omavalitsuste haldusreformi nelja ühinemise juhtumeid Ameerika Ühendriikides
rakendamist leidva valimisringkonna piiride manipuleerimise (gerrymandering)
strateegia valguses. Autor toetub gerrymandering’i strateegia kohta avaldatud
teaduskirjandusele ning loob sellele toetudes teoreetilise raamistiku. Autor lähtub
raamistikust tulenevatest tunnustest ning analüüsib neid valitud haldusreformi juhtumite
puhul. Kuna nimetatud strateegia eeldus on teadmine, millised olid eelnevad
valimistulemused, toetub autor Eesti 2013. aasta kohalike omavalitsuste
valimistulemustele. Juhtumite valimi puhul lähtus autor ühinemistest, mille initsiatiiviks
oli Eesti Vabariigi Valitsus, kuna kohalike omavalitsuste volikogude algatatud
ühinemiste puhul oleks sihiliku valimisringkondade piiridega manipuleerimise
lähenemine liialt hüpoteetiline. Valimisse kuuluvad juhtumid on:
1) Pärnu linna, Audru-, Paikuse- ja Tõstamaa valla liitmine üheks Pärnu linnaks;
2) Loksa linna ja Kuusalu valla liitmine;
3) ühinenud Kanepi valla ja ühinenud Põlva valla liitmine;
4) Narva-Jõesuu linna ja Sillamäe linna liitmine.
Teoreetilisest raamistikust tulenevate tunnuste ja 2013. aasta Eesti kohalike omavalitsuste
valimistulemustele põhinedes analüüsis autor liidetavate omavalitsuste ennustatavat
valimistulemust 2017. aasta Eesti kohalike omavalitsuste valimistel. Võrreldes analüüsi
tulemusi tegelike 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistulemustega, peavad
analüüsi tulemused suuresti paika. See tähendab, et haldusreformi valimisringkondade
piiride moodustamisel ei saa välistada poliitilistest eesmärkidest lähtumist uute piiride
loomisel.