La lumière dans la poésie parnassienne

Date

2018

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Bakalaureusetöö „Valgus Parnassi luules“ käsitleb valguse kasutust Parnassi kirjandusrühmituse luules, võttes inspiratsiooni Gaston Bachelard’i ainepõhisest analüüsist. Töö kontekstis viitab termin „Parnassi luule“ tekstidele, mille avaldas Alphonse Lemerre pealkirja all „Kaasaegne Parnass“ (Le Parnasse contemporain) kolmes kogumikus, vastavalt aastatel 1866, 1871 ja 1876. Sarnaselt loetakse ka rühmituse liikmeteks kõik autorid, kelle tekste avaldati ühes või mitmes nendest kogumikest. Kokku kuulub korpusesse 545 teksti 99 autorilt. Analüüsimeetod, millest käesolevas töös on inspiratsiooni võetud, keskendub kindlale elemendile autori luules. Bachelard eristab „formaalset kujutlust“, millega inimene mõtestab ümber ja loob uusi vorme talle nähtava alusel, ning „ainelist kujutlust“, mis tungib asjade olemusse ning põhineb nende ainel – seetõttu on ainult ainelisel kujutlusel põhinev looming tõeliselt sügav ja mõjus, kuna võtab aluseks aine, mis on kõigi inimeste jaoks üks. Igal algelemendil (tuli, vesi, õhk või maa) on teatud omadused ning teatud konnotatsioonid ning vastavalt sellele, milline on autori loomingu temaatika, võib pidada autorit teatud elemendist inspireerituks.

Description

Keywords

luule, parnaslased (kirjat.), prantsuse, valgus

Citation