Avatud perekeskuse teenus sotsiaalset sidusust toetava meetmena Soomes ja Eestis EL poliitikate kontekstis
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avatud perekeskuse teenust kui
sotsiaalse sidususe toetamise meedet kodus last hooldavate vanemate subjektiivsel
hinnangul Eestis ja Soomes. Avatud perekeskuse teenuse tõhususe analüüsimiseks
kasutas autor sotsiaalse sidususe ja sotsiaalse investeerimise teooriaid. Selgitamaks,
millised meetmed võiksid olla tõhusamad väikelastega vanemate sotsiaalse sidususe
toetamiseks, tegi autor kõigepealt ülevaate EL-i liikmesriikides pakutavast toest
lapsevanematele ja analüüsis, milliseid meetmeid või perede toetamise strateegiaid võib
lugeda tõhusamateks. Analüüsist selgus, et peresid universaalselt toetavad meetmeid võib
lugeda tõhusamatemaks vajadusepõhistest toetamise meetmetest. Lisaks selgus, et
väikelastega perede toetamine läbi teenuste on tõhusam, kui nende toetamine läbi
rahaliste vahendite.
Selgus, et hästi toimivad pered ei ole EL-i poliitika kujundamisel saanud piisavalt
tähelepanu, samuti ei ole levinud meetmed vanemluse toetamiseks. Küll aga võib
väikelapsega kodus veedetud aeg muuta lapsevanemad ühiskonnas vähekaasatud
sihtgrupiks, kelle vähese kaasatuse tagajärjel võivad halveneda nii nende enda
väljavaated püsida ühiskonnas aktiivsete liikmetena ja naasta peagi tagasi tööturule kui
ka väikelastele pakutav kasvukeskkond. Ka töö autori poolt läbi viidud intervjuud
lapsevanematega kinnitasid väikelaste vanemate vajadust vanemaid toetavate teenuste
järele.
Käesolevast tööst ilmnes, et Soomes laialdaselt pakutav avatud perekeskuse teenus mõjub
tõhusalt lapsevanemate sidususe toetajana. Lisaks sellele ilmnes perekeskuse positiivne
mõju lapsevanema teadlikkuse tõstjana lapse kasvatusse puutuva teemal, mis oleks Eesti
kontekstis väga oluline, kuna vanemaharidus ei ole Eestis hästi ja sihtgrupile
kättesaadavalt korraldatud. Avatud perekeskusel võib näha ka olulist rolli vabatahtliku
töö populariseerijana.
Avatud perekeskuse tööd hindab käesoleva töö autor kulutõhusaks peredele suunatud
teenuseks ning küsitledes Eesti lapsevanemaid selgus, et ka Eesti lapsevanemad oleksid
huvitatud sellises keskuses käimisest. Analüüsides nendega tehtud intervjuusid ning
perekeskuste külastajatega tehtud intervjuusid selgus ka Eesti vanemate vajadus sellise
toe järele, mida küsitletud Soome lapsevanemad enda sõnul avatud perekeskusest saavad.
Selle põhjal soovitab käesoleva töö autor perepoliitika kujundajatel kaaluda avatud
perekeskuste töö toetamise võimalikkust nii Eestis kui ka mujal EL-is.