Show simple item record

dc.contributor.advisorMurumaa-Mengel, Maria, juhendaja
dc.contributor.authorPalgi, Greete
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2018-06-13T13:51:36Z
dc.date.available2018-06-13T13:51:36Z
dc.date.issued2018
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/60669
dc.description.abstractBakalaureusetöös uurisin Eesti naissoost ajakirjanike kogemusi lugejate- ja allikatepoolse ahistamisega. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada paremat aimu, kuidas tajuvad Eesti naissoost ajakirjanikud ahistamist. Täpsemalt soovisin ka teada saada, kuidas ajakirjanikud sellega hakkama saavad ning mis võivad olla pikaaegse süstemaatilise ahistamise tagajärjed. Soovisin ka uurida seda, kas ajakirjanikud üldse kasutavad enda kogemustest rääkides sõna „ahistamine“ või kõnelevad nad läbielatust teiste sõnade ja terminite kaudu, pehmendades kogemust. Kasutasin kvalitatiivset meetodit, viies kaheteistkümne ajakirjanikuga läbi poolstruktureeritud intervjuud ning analüüsides neid hiljem kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Kasutasin seda, et jätta alles ajakirjanike endi sõnad ja kirjeldused, et kanda töös edasi nende „häält“. Intervjuudest selgus, et ajakirjanike ahistamine ei ole üsna tõenäoliselt ka Eestis võõras probleem. Ei saa tulemusi küll kaheteistkümne intervjuu põhjal üldistada, kuid ajakirjanikud tõid välja, et ka nende kolleegid on ahistava käitumisega kokku puutunud ning see on nende arvates suuresti üks osa ajakirjaniku elukutsest. Intervjuudest tuli esile see, et ahistavat käitumist defineeritakse ka teiste sõnade kaudu, näiteks „kiusamise“ ja „terrorina“. Intervjueeritavad leidsid, et süstemaatiline ahistamine võib lõppeda kas depressiooni, valdkonnast lahkumise või tõsiste terviseprobleemidega. Seksuaalse ahistamise puhul leidsid paar ajakirjanikku, et probleem eksisteerib ning seda pisendatakse tugevalt. Nooremate ajakirjanike puhul panevad ahistajad kahtluse alla ajakirjanike kompetentsi „noore tibi“ narratiivi kaudu. Ahistamise ja seksuaalse ahistamise uurimine Eesti kontekstis on oluline, kuna vaatamata demokraatlikule riigikorrale esineb ka siin seksismi ning ahistamise normaliseerimine ei aita selle kaotamisele kaasa. Ahistamisest on oluline rääkida, et probleemi paremini mõista ja loodetavasti ka otsida sellele lahendusi.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5152312*est
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/*
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherajakirjanikudet
dc.subject.othernaisedet
dc.subject.otherkommentaaridet
dc.subject.otherallikad (lähtematerjal)et
dc.subject.otherlugejadet
dc.subject.othervaimne vägivaldet
dc.subject.otherahistamineet
dc.subject.otherEestiet
dc.subject.otherajakirjanduset
dc.titleEesti naisajakirjanike kogemused agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ja allikategaet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess