Näiteid pildimaterjalide kasutamisest Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis

Date

2018

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Selles töös uurisin Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis fotograafia kasutamisega seotud tegutsejaid ja protsesse. Varasematest teadustöödest selgus, et fotograafial on organisatsioonide saadetud sõnumite suunamisel ja mõju tugevdamisel oluline roll, ning et fotograafia enimkasutatud küljeks on inimeste kujutamine ning läbi nende emotsioonide auditooriumi sõnumiga sidumine. Eesti organisatsioonide fotograafia kasutamise uurimiseks viisin läbi intervjuud Eesti organisatsioonide esindajatega. Valimisse kaasasin väga erinevate profiilidega organisatsioonide esindajaid ja kuigi esindajate arv on liiga väike, et võimaldada tulemuste põhjal statistiliselt pädevate järelduste tegemist, võiks intervjueeritavate kirjeldatu siiski anda esmase ülevaate Eesti organisatsioonide fotograafia kasutamises tüüpilistest protsessidest. Intervjuusid analüüsisin nii horisontaalses kui vertikaalses mõõtmes, ning tulemusi analüüsides selgus, et kattuvalt varasemate uuringutega, on fotograafia kasutamine ka Eesti organisatsioonidele oluliseks tööriistaks. Kinnitust leidis nii see, et fotograafia tugev külg on sõnumi suunamine, tugevdamine ja autentsemaks muutmine, kui see, et suur osa organisatsioonide kommunikatsioonis kasutatavast fotograafiast tegeleb inimeste kujutamisega. Intervjuudest selgus, et Eesti organisatsioonid tegelevad kommunikatsiooni tarbeks fotode tootmisega nii iseseisvalt kui ka välist ekspertabi kasutades, ning neid kasutatakse väga laias valikus erinevatest kanalitest, traditsioonilistest trükiväljunditest nagu plakatid ja voldikud kuni uute e-võimalusteni nagu sotsiaalmeedia ning muud organisatsiooni esindavad kanalid internetis. Üldine tendents on see, et mida mahukam projekt, seda tõenäolisem on sellesse välise abi kaasamine. Mind üllatas aga igapäevane piltide hulk, mida teevad ka nende organisatsioonide töötajad, kes pea igapäevaselt pildistamiseks ka välist ekspertabi kasutavad. Suurema osa sellest ise tehtud piltide leiab kasutust sotsiaalmeedias. Selgus ka, et kõigis uuringus osalenud organisatsioonides mõtestatakse fotograafiat kui olulist tööriista, ning selle kasutamise protsessid on kõigis organisatsioonides, isegi nendes, kus fotograafiat igapäevaselt vähe kasutatakse, läbi mõeldud. Organisatsioonides, kus on tarvis igapäevaselt jagada arusaama kommunikatsioonis fotograafia kasutamise stiilist ja tavadest ka väliste partneritega, on tihti CVI osana kasutusel kirjeldused organisatsiooni fotograafia visuaalsest stiilist. Varasemate uuringutega tekkis lahknevus kasutatavate uuringuallikate osas. Mitmed varasemad uuringud uurisid allikatena erinevaid organisatsioonide välja antavaid raporteid, ning pilte, mida neis kasutatud on. Intervjuudest selgus aga, et Eesti organisatsioonidele raportid kommunikatsiooniväljundina hetkel väga olulised ei ole, ning suurem osa energiast kulutatakse kõiksuguste muude sagedamini ilmuvate kommunikatsioonikanalite peale. Üks intervjueeritav tõi küll välja märgatava tõusutrendi raportite visuaalse kvaliteedi osas, ning seepärast saab olema huvitav Eesti organisatsioonide välja antavaid raporteid edaspidi jälgida. Üldise foonina jäi intervjuudest kajama see, et sõnumite visuaalsel poolel ja fotograafia kasutamisel on kommunikatsioonis järjest tähtsam roll. Seepärast on kommunikatsiooni uurijatel kindlasti ka edaspidi põhjust organisatsioonide kommunikatsioonis kasutatava fotomaterjaliga tegelda.

Description

Keywords

Citation