Ajakirja kaanekujunduse vastuvõtu uurimine pilgujälgija abil, ajakirja Sport näitel
Date
2018
Authors
Kalam, Laura
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu magistritöö eesmärk oli kaardistada küljenduselemendid, mis äratavad vastuvõtja
tähelepanu ajakirja Sport esikaane vaatamisel. Selgitasin välja, millel peatub lugeja pilk esikaant
vaadates esimesena ehk märkisin ära katsealuste tähelepanu äratajad. Uuringu viisin läbi
koostöös Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnaga, kasutades eye tracking ehk pilgujälgija
meetodit. Katsete läbi viimiseks valisin välja viis ajakirja Sport esikülge ning lõin neile
kontrastiks alternatiivid. Pilgujälgija katsete jaoks valmisid esikülgedest paarid, kus ühel
versioonil on kaanepersoon riides ning teisel juhul näitab paljast ihu. Sellise kõrvutamise abil
sain teada, kas kaanepersooni riietus mõjutab vastuvõtja tähelepanu ja selle kestust. Lisaks
pilgujälgijale, palusin kõigil osalejatel täita ka ankeetküsitluse, et saada üldisemat informatsiooni
valimis osalenud inimeste lugemisharjumustest ja eelistustest. Minu magistritöö valimisse kuulus
32 eelküsitluse abil välja valitud katsealust, kes jäid vanusevahemikku 20–30 eluaastat.
Pilgujälgija abil läbi viidud katsetest selgus, et vastuvõtja kiiremat tähelepanu pälvivad
esikaaned, kus kaanepersoon eksponeerib oma paljast ihu. Lisaks püsis katsealuste pilk nendel
esikaantel ka kauem. Huvipiirkonda kitsendades selgus, et pilgu esimene kinnistus tehakse
esmalt kaanepersooni näopiirkonnas. Seda ala vaadatakse ka kõigist foto- ja
küljenduselementidest kõige kauem. Seejärel suundub inimese pilk kaanepersooni kehale, kus
palja ihu eksponeerimise korral püsib vaataja tähelepanu kauem kui seda riides alternatiivide
puhul. Seega püüab ajakirja esikaanel kiiremat ja püsivamat tähelepanu just paljast ihu
eksponeeriv kaanepersoon.
Ankeetküsitlusest selgus, et valimis osalenutest 30 peab esikaane kujundust ajakirja ostmisel
oluliseks aspektiks. Lisaks mõjutab inimeste otsust ka kaanefoto ning kaanepersoon. Oluliseks
peetakse aga ka ajakirja kaante vahel leiduvat ehk kvaliteetset sisu. Erinevaid väljaandeid paneb
poelettidelt ostma aga ka sõprade soovitus ning hetkeemotsioon. Lisaks kaardistasin ka valimis
osalenud vastuvõtjate visuaalse hierarhia ehk esitan inimese silma liikumise trajektoori
küljenduselementide haaval. Tuli välja, et vastuvõtjate tähelepanu esmane kinnistumine käib
skeemil suuremast elemendist väiksemani ehk esmalt märgatakse värvilist fotot, misjärel
suundutakse suurematest tekstidest väiksemate viideteni.
Kuna pilgujälgimise meetodit kasutatakse meediauuringutes praegu veel pigem harva, siis näen
antud meetodil Eestis suurt potentsiaali. Tegemist on meetodiga, mille tulemusi ei ole võimalik
ühelgi teisel viisil koguda. Mõne teise empiirilise meetodi (näiteks ankeetküsitlus või
kvalitatiivne intervjuu) sidumisel pilgujälgimisega, on võimalik saada ülevaade vastuvõtjate
visuaalsest käitumisest, eelistustest ja lugemisharjumustest. Antud tulemused on kasulikud nii
ajalehtede/ ajakirjade veebilehekülgede arendajatele, paberlehtede toimetajatele ning
küljendajatele.