Laste hospiits ja selle vajalikkus Eestis: spetsialistide ja vanemate vaade

Date

2018

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Minu magistritöö eesmärgiks oli tuua välja terminaalselt haigete lastega tegelevate spetsialistide ning oma lapse kaotanud vanemate arvamused laste hospiitsi vajalikkusest. Magistritöö teoreetilises osas andsin ülevaate humanistlikust ja eksistentsiaalsest teooriast, mis seondub inimese olemuse ja terviklikkusega, leinast ja kaotusest, palliatiivsest ravist, hospiitsist, laste hospiitsist ning tõin näiteid teiste riikide laste hospiitsidest. Teooria osa lõpetuseks tõin välja täiskasvanute hospiitsi võimalused Eestis ning kuidas toetatakse terminaalselt haiget last Eestis praegu. Minu magistritöö uurimismeetodiks oli kvalitatiivne uurimismeetod. Metoodika osas põhjendasin uurimismeetodi valikut ning kirjeldasin, kuidas valisin välja intervjueeritavad, kuidas intervjuud läbi viisin ning kuidas saadud andmeid analüüsisin. Viisin läbi kuus intervjuud seitsme inimesega, kus kasutasin poolstruktureeritud intervjuusid saamaks teada nende arvamusi laste hospiitsi vajalikkusest. Tulemustest selgus, et terminaalselt haigete laste ja nende lähedaste peamine abi on haiglapõhine. Seal saadakse nii meditsiinilist abi kui ka psühholoogilist abi. Paraku on sealsete töötajate töömaht väga suur ning psühholoogiline tugi jääb nõrgaks. Ka väljaspool haiglat on võimalik leida tuge näiteks erinevate liitude näol, kuid selleks peab olema perekonnal valmisolek abi vastu võtta. Kahjuks valmisolekut alati ei ole. Kui laps sureb, siis sellega lõppeb haiglaravi ning enamasti ka osutatav abi perele. Pere saab abi leina ajal siis, kui nad seda ise otsivad. Kõik intervjueeritavad, kes uuringus osalesid ütlesid, et Eestis oleks vaja laste hospiitsi. Pakuti välja erinevaid variante, millisel moel võiks laste hospiits Eestis olla. Lisaks hospiitsile kui eraldi asutusele pakuti välja, et laste hospiits võiks olla teenusena, mis hõlmaks koduõendust ning annaks võimaluse lastel surra turvalises keskkonnas – kodus. Samas saaksid tuge lapsevanemad oma terminaalselt haige lapse hooldamisel. Laste hospiits võiks olla ka osa täiskasvanute hospiitsist, kus laste hospiits oleks eraldatud. Näiteks võiks see asuda eraldi korrusel või koridoris nii, et täiskasvanud ja lapsed üksteist ei segaks. Intervjueeritavad pakkusid ka välja praeguse olemasoleva süsteemi ülevaatamise. Tehes muutusi olemasolevate struktuuride sees, võib tulemus olla parem kui on praegune süsteem, kus abi ei jõua kõigini. Hospiitsi juurde saaks luua raske ja sügava puudega lastehoiu, kuna vajalikud spetsialistid on olemas ja tingimused selleks loodud. See tähendaks ka olulist võitu rahastamise osas mõlemale – nii hospiitsile, kui lapsehoiuteenusele. Nii saaks kasutada lastehoiuteenuse rahastamise riiklikku ressurssi laste hospiitsi loomisel ja arendamisel. Vastuargumentidena toodi intervjuudes välja, et Eesti on liiga väike ning lapsi, kes vajaks laste hospiitsi on liiga vähe. Sellest tulenevalt ei ole ka raha, et laste hospiitsi ühel või teisel moel luua. Ma loodan, et minu magistritöö aitab mõista, et terminaalselt haigete laste ja nende peredega on vaja tegeleda, et laste elu lõpp oleks väärikas ja samas lähedased toetatud. Kuna laste hospiitsi teemat ei ole Eestis varem põhjalikult uuritud, vajab see edasi uurimist.

Description

Keywords

Citation