Vanemaealiste perekonnaseisu seos toimetuleku ja tervisega
Date
2019
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Muutunud väärtusega ühiskonnas kalduvad inimesed üha enam aktsepteerima abielulahutusi.
Selline aktsepteerimine kandub üle ka vanemaealistele, kes vanemas eas soovivad samuti rõhku
pöörata enda isiklikule arengule ja eesmärkide saavutamisele. Kuna inimeste oodatav eluiga
tõuseb ja ühiskonnad vananevad, siis hakkavad üha enam lahutusstatistikat mõjutama
vanemaealiste abielulahutused, mis on aastate jooksul kasvava trendiga. Kuigi aja jooksul on
inimeste hoiakud ja põhjused, mis viivad lahutuseni muutunud, siis endiselt muudab lahutus
indiviide haavatavaks.
Lahutusotsuse tegemisel võivad lisaks ühiskonna mõjule, paljud indiviidi isiklikud tegurid olla
olulise tähtsusega. Erinevate uuringute põhjal on leitud, et vanuse tõustes lahutamise tõenäosus
alaneb. Samuti kõrghariduse omamine ja töötamine vähendavad lahutuste arvu. Lisaks on leitud,
et eelnev abielukäitumine on oluliseks mõjuteguriks, kus kordusabielud ja lühikest aega kestnud
abielud lagunevad suurema tõenäosusega. Nende tegurite väljaselgitamine on oluline, et
vanemaealised ei satuks majanduslikesse raskustesse.
Mitmed uuringud on leidnud, et abielu lahutusega kaasneb indiviide toimetuleku ja tervise
halvenemine (Wu ja Schimmele, 2007; Lin ja Brown, 2012; Amato, 2000; Willmoth ja Koso,
2002). Kuna vanemas eas kogevad inimesed sissetuleku vähenemist ning samuti tervise
halvenemist, siis vanas eas lahutamine raskendab vanemaealiste hakkamasaamist veelgi. Sellest
tulenevalt oli käesoleva magistritöö eesmärk uurida perekonnaseisu seost toimetuleku ja tervise
vahel. Töö raames analüüsiti SHARE 4. laine andmeid regressioonanalüüsiga.
Erinevate Eesti kohta kogutud andmete baasil saab Eesti vanemaealiste puhul öelda, et rohkem
lahutavad nooremad abielus indiviidid kui vanemad. Hariduse puhul on lahutanud meeste seas
vaid keskharidusega inimeste osakaal suurem kui abielus meeste seas. Abielus naiste seas on
keskharidusega ja kutsekooli haridusega inimeste osakaal suurem kui lahutatud naiste seas.
Põhiharidusega ja kõrgharidusega inimesi on proportsionaalselt rohkem lahutatud naiste seas kui
abielus naiste seas. Tööjõus osalemise puhul on abielus meeste seas pensionil olevate ja
töötavate inimeste osakaal suurem kui lahutatud meeste seas. Töötute või koduste ja haigete või
halvatute puhul on vastupidine proportsioon. Lahutatud naiste seas on ainult töötavate inimeste
osakaal suurem kui abielus naiste seas. Abielu eelloo uurimisel selgus, et enim lahutatakse
vähemalt 20 aastat kestnud abielu.
SHARE andmete analüüsimisel selgus, et abielus indiviididel on parem toimetulek kui üksinda
elavatel, kellest kõige kehvem seis oli lahutanutel, veidi parem seis oli leskedel ja neist kõige
paremini tulid toime varasemalt mitte kunagi abielus olnud indiviidid. Sugude uurimisel selgus,
et lahutamisel ei teki suurt erinevust meeste ja naiste toimetulekute vahel. Üksikindiviidide puhul
selgus, et vallalistel naistel on parem toimetulek kui meestel, samas leskedel meestel oli parem
toimetulek kui naistel.
Tervise puhul selgus, et abielus inimestel on parem tervise hinnang kui vallalistel. Sugude
võrdlemisel tuli välja, et vallalistel naistel on parem tervis kui meestel. Leskede puhul selgus, et
naiste on kehvem tervise hinnang kui meestel ja vallaliste puhul oli meeste tervise hinnang
kehvem kui naistel.