Pääsküla prügila vajumise hindamine Maa-ameti ALS-i andmete põhjal

Abstract

Käesolevas töös hinnati Pääsküla prügila vajumeid aastatel 2008-2018 aerolaserskaneerimise andmete põhjal ja võrreldi neid Pääsküla prügila sulgemisjärgset seiret teostava ELLE OÜ maapinna vajumise seire tulemustega püsipunktides. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas ALS meetod on piisavalt täpne ja samas suurusjärgus reeper mõõdistusega, et tulevikus kasutada seda kaugseiremeetodina prügilate vajumiskäitumiste jälgimiseks. Uuringuala vajumite kirjeldamiseks arvutati mõõdistusandmete põhjal kõrgusmudelid ja valiti 3 läbilõikejoont. Igal läbilõikel valiti 2 lõiku täpsemaks vajumite määramiseks. Kõrgusmudelid ja läbilõiked koostati MapInfo profiilitööriistaga. Tulemused näitasid, et suurimad vajumid on toimunud aladel, kus prügikeha on pakseim ulatudes koguvajumina aastatel 2008 kuni 2018 kuni 0,8 meetrini. Seejuures on toimunud vajumine ühtlaselt kogu prügilasundi ulatuses ning väga teravalt eristuvaid tsoone, kus vajumine oleks olnud suurema amplituudiga või märkimisväärselt väiksem ei esine va. prügila edelanõlv ja juurdepääsutee. Töö eesmärki võrrelda ALS meetodit reeper mõõtmisega võib pidada edukaks. ALS ja reeper mõõdistuse meetodeid saab lugeda täpsuse poolest võrdväärseks, kuid LiDAR mõõdistamine on selle juures tunduvalt kiirem, tõhusam ja ei vaja kohapealseid mõõtmisi. Lisaks on kaugseire süsteemid pidevas kiires arengus, muutuvad aina täpsemaks ja juba lähitulevikus võib see meetod olla selles rakenduses väga potentsiaalikas.