Show simple item record

dc.contributor.advisorIvask, Signe, juhendaja
dc.contributor.advisorJuurik, Marten
dc.contributor.authorAudo, Taavi
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2019-06-06T13:39:39Z
dc.date.available2019-06-06T13:39:39Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64023
dc.description.abstractBakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada hetke olukord Eesti ajakirjanduses noorte ajakirjanike jaoks, lähtudes nende enda rolli ja autonoomia tajumisest. Ühtlasi uurisin ka olukorra põhjustanud tagamaid ning ülikooli õpingutest saadud teadmiste mõju nende igapäeva tööle. Andmete kogumiseks viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuu ajakirjanikega, kellel on kuni kuue aastane tööstaaž ja ta on lõpetanud või lähikuudel lõpetamas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala õpinguid. Kogutud andmeid analüüsisin kvalitatiivse tekstianalüüsiga, mille tulemused näitasid, et noored ajakirjanikud küll enda sõnul näevad end valvekoera ja neljanda võimu rolli täitmas, kuid tugevalt on sisse toodud ka meelelahutuse aspekt. Kuigi nende mõtteline roll on valvekoerast tulenev, siis reaalsus on, et nad täidavad ustava perekoera rolli. Autonoomia osas tunnevad nad end küll üldjoontes hästi, kuid ähmaseks on jäänud autonoomiasse sekkumise tajumine, kuna seda esineb pea igapäevaselt rutiinsetes ülesannetes, mistõttu ei panda seda niivõrd pahaks, vaid võetakse kui normaalsust. Lisaks nägid noored ajakirjanikud, et ülikoolist saadud ettevalmistused panid suurel määral asjakohased ootused nende jaoks paika, kuid esines ka erinevusi tulenevalt konvergeerunud toimetuses töötamisest ning meediumite erisusest. Käesolev töö küll toob esile noorte ajakirjanike olukorra tajumise, kuid seda ei saa laiendada kogu Eesti meediamaastikule, ainult nendele, kes tulevad ülikoolist ja alustavad tööd toimetuses. Ühtlasi tõstatus küsimus, kas vähekogenud ajakirjanikud üldse soovivad olla autonoomsed või teeksid nad pigem järeleandmisi selle osas, et säilitada endale majanduslik sissetulek ning karjääriredeli kindlam olemasolu. Lisaks on võimalik edasi uurida, kas konvergeerunud toimetuses on üldse võimalik tagada ajakirjaniku kui professionaalse ameti autonoomia. Võib-olla ongi ajakirjandus tänapäeval alati kellestki osaliselt sõltuv ning see on uus normaalsus. Seega on teemasid mitmeid, mida saab selles tööst tulenevalt edasi uurida. Tänan enda juhendajaid Signe Ivaskit (PhD) ja Marten Juurikut (MA), kes olid minu mõttekaaslased ja mõttesuunajad, et saavutada püstitatud eesmärke. Nende panus võimaldas mul teha reaalselt iseseisvalt tööd ning nende juhendamine ei olnud pelgalt minu küsimustele vastamine. Nad jagasid enda kogemusi, mille abil tundsin, et mul on olemas vajalikud vahendid bakalaureusetöö kirjutamiseks.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5238737*est
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/*
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherajakirjanikudet
dc.subject.othertööstaažet
dc.subject.othererialahariduset
dc.subject.otherkonvergentset
dc.subject.otherkutseidentiteetet
dc.titleKuni kuue-aastase tööstaažiga erialase kõrgharidusega ajakirjanike rolli ja autonoomia tunnetuset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess