Show simple item record

dc.contributor.advisorIvask, Signe, juhendaja
dc.contributor.authorKuulpak, Kadri
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2019-06-08T07:54:49Z
dc.date.available2019-06-08T07:54:49Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64086
dc.description.abstractSurmavisuaalide jäädvustamise, avaldamise või hoopis avaldamata jätmise üle otsustamine hõlmab keerukat kaalumist. Tööst koorus välja kolm kaalukategooriat: raha (klikid), väärtused ja eetika ning mõju ühiskonnale. Ühe visuaali veebi ja lehte jõudmise protsessis osaleb mitu inimest, kel kõigil on erinev eetikatunnetus. Igas etapis tuleb ajakirjanikul paari minutiga otsustada, mis läheb, mis mitte. Nagu selgus, võib ühte otsust põhjendada kardinaalselt erinevalt. Visuaal, mis poleks ühe ajakirjaniku sõnul pidanud lugejateni üleüldse jõudma omas teise ajakirjaniku jaoks sügavat tähendust. Mõlema kaasuse puhul tuli välja, et üks protsessis osalenu, Nastja juhtumi puhul veebigalerii koostanud reporter, Vabaduse väljaku juhtumi puhul küljetoimetaja, poleks ideaalis visuaali üldse avaldanud. See näitab, nagu öeldud, et visuaalide avaldamise üle otsustamisel puuduvad ühtsed arusaamad. Olgu erandina välja toodud Vabaduse väljakul maha lastud mehest video avaldamine, mille osas valitses konsensus. Postimehe aasta loetuim lugu tekitas palju vastukaja seades küsimärgi alla politsei praktikad ja psüühikahäiretega inimeste olukorra Eestis. Nagu ka teooriast selgus – aeg-ajalt tuleb sundida inimesi vaatama. Ääremärkusena võinuks aga video võinud olla varustatud märkega häirivast sisust. Üldiselt omistatakse aga visuaalidele erinevaid tähendusi. Fotol-videol, mida üks näeb pelgalt klikimagnetina, näeb teine ühiskonna sotsiaalsele närvile vajutava materjalina. Printsiipides, mis arvestaksid kõikide ajakirjanike eetikatunnetusega, võttes arvesse ka eetikakoodekseid ja avalikkuse võimalikke reaktsioone, polegi arvatavasti võimalik kokku leppida. See-eest saab hoolitseda, et elementaarne saaks tehtud ja võimalusel näiteks teavitatakse lähedasi millegi nii intiimse nagu ärasaatmise pildistama tulekuks. Mõnes mõttes käsitleb kõiki neid küsimusi haavatavas positsioonis isiku säästmisest või lähedaste ja hukkunu privaatsuse ning väärikuse austamisest (pressifotograafide) eetikakoodeks. Nagu selgus, tajuvad ajakirjanikud, et neil on tavainimestest tugevam närvikava. Seega olukorras, kus ajakirjanikud saavad paljuski töö tehtud arvuti tagant ega sõna otseses mõttes ei näe oma allikate niiskeid silmi, tasub moraali ja eetikat eriliselt silmas pidada. Tänan südamest töö juhendajat Signe Ivaskit, kellelt sain kasulikke nõuandeid ja põhjalikku tagasisidet.et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/*
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othermeediarepresentatsioonet
dc.subject.othersurmet
dc.subject.otherajakirjanduset
dc.subject.otherajakirjanduseetikaet
dc.titlePostimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjalet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess