Show simple item record

dc.contributor.advisorKõuts-Klemm, Ragne, juhendaja
dc.contributor.authorPärnapuu, Priit
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2019-06-08T09:16:47Z
dc.date.available2019-06-08T09:16:47Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64092
dc.description.abstractBakalaureusetöö eesmärk oli kirjeldada Eesti ajakirjanduse pressiteadete kopeerimise mahtu ja viise ministeeriumite pressiteadete ja kolme peamise Eesti uudisteportaali näitel. Ministeeriumid on võimuinstitutsioonid, millest ajakirjandus peaks olema sõltumatu ja mille suhtes olema kriitiline. Mida enam ajakirjandus toetub ministeeriumite suhtekorralduslikele materjalidele, seda enam ta laseb uudiste agendat mõjutada ja uudiseid raamistada nii, nagu võimuesindajad heaks arvavad. Ministeeriumite pressiteadete jõudmine muutmatul kujul väga lühikese ajaga uudistesse, tähendab, et faktikontroll on tegemata ning uudis on teiste allikatega tasakaalustamata. Lisaks sisulisele väärtusele on bakalaureusetööl ka metodoloogiline väärtus. Bakalaureusetöös (ja sellele eelnenud seminaritöös) ma töötasin välja metodoloogia, kuidas esimese sammuna hankida ja hiljem omavahel võrrelda enam kui kümmettuhandet pressiteadet enam kui miljoni uudisega. Metodoloogiat ennast, saadud kogemusi ja avastatud umbteid on võimalik teistel edasistes uuringutes ära kasutada. Negatiivse külje pealt bakalaureusetööst selgus, et kõik kolm portaali kopeerivad märkimisväärse osa ministeeriumite pressiteadetest uudistesse, kusjuures kohati ei ole lugejatel võimalik uudise enda põhjal saada teada, et selle sisu on üks-ühele kopeeritud pressiteatest. Selgelt negatiivne on ka viis, kuidas portaalid pressiteateid kopeerivad: kõige enam on kopeeritud kogu pressiteade, sellest suurt midagi välja jäetud ei ole ja omalt poolt suurt midagi lisatud ka ei ole. Samuti ilmneb, et ajaline vahe pressiteatest uudiseni on sedavõrd väike, et faktikontroll ja tasakaalustamine muude allikatega pole lihtsalt võimalik. Negatiivne aspekt on seegi, et ministeeriumite pressiteateid ei kopeerita mitte kõrvaliste rubriikide uudistesse, vaid kõige kõvemates ja olulisemates. Minu jaoks kõige suurem üllatus oli, et portaalid kopeerivad pigem erinevaid, kui ühtesid ja samu pressiteateid. See vihjab, et uudistesse ei kopeerita mitte lähtuvalt uudisväärtuslikkusest, vaid millestki muust nagu näiteks vajadusest täita uudisvoogu. Seda viimast väidet kinnitab ka see, mis toimub neljapäevaste valitsuse istungeid puuduvate pressiteadetega. Neljapäeva hommikul tuleb tavapärasest enam pressiteateid, kuid uudistesse kopeeritakse neist tavapärasest vähem. Positiivse külje pealt nii ERRi kui Delfi puhul on ministeeriumite pressiteadete kopeerimine võrreldes 2015. aastaga selgelt vähenenud. Vähenenud on ka üks-ühele pressiteadete kopeerimine.et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/*
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherministeeriumidet
dc.subject.otherpressiteatedet
dc.subject.othermeediarepresentatsioonet
dc.subject.otheruudisedet
dc.titleMinisteeriumite pressiteated ERRi, Postimehe ja Delfi uudisvoos 2015−2018et
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess