Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika
Date
2019
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolevat uuringut ajendas tegema asjaolu, et noored inimesed tarbivad aina vähem
uudismeediat ja klassikalist ajakirjandust. Selle asemel ammutatakse igapäevaselt informatsiooni
sotsiaalmeedia kaudu (Opermann, 2018). Meie uurimisrühma juba ilmunud teadusartikli eesmärk
oli leida, kuidas populaarsemad juutuuberid oma sisu presenteerivad. See on eeldus uurimisele
leidmaks, kas see, kuidas juutuuberid oma sisu esitavad, mõjutab ka nende jälgitavust ja
vaadatavust.
Selleks tuli esilagu välja töötada meetod, et uurida juutuuberite videote sisu: teemasid, formaate
ja žanre. Lisaks ka videotes kanduvaid väärtusi ning konkreetsete videote tasusid ja tarbeid.
Kõige sobilikumaks pidasin nende kaardistamiseks ja analüüsimiseks standardiseeritud
kontentanalüüsi. Selles oli lõpuks oluliseks analüüsimiseks viis kategooriat: 1) mis teemal video
rääkis, 2) mis formaati video tegemisel kasutatud oli, 3) mis žanris video oli, 4) mis väärtuseid
video endas kandis ning 5) milliseid tasusid ja tarbeid videost saada võib. Formaatide ja žanrite
määratlemiseks võtsime aluseks oma vaatluse ning Muuli ja Permi (2017) bakalaureusetöö.
Väärtuste analüüsimiseks oli abiks Shalom H Schwarzi kaardistatud kümme põhilist
väärtusklastrit. Tasude ja tarvete alamkategooriate määratlemiseks võtsime aluseks Katzi (1974)
ning Shao (2009) tasude ja tarvete teooria ning selle täiendused.
Kodeerimisel selgus, et populaarseimad teemad meie valimisse kuulunud juutuuberite seas olid
huumor, elustiil ja mängud. Meie valimis olid neli kõige tavalisemat formaati collab , sketš,
muusikavideo ja sit-down . Collab i kasutasid enam mänguvideote tegijad. Lähtudes juutuuberite
formaadikasutusest ja teemade valikust, siis sit-down i formaat oli enamasti seotud elustiili
teemaga. Juutuuberid, kes valisid oma video läbivaks teemaks huumori, kasutasid tavaliselt
sketši või muusikavideo formaati. Nii nagu teemade ja formaatide puhul tekkis ühenduvust,
tekkis ka formaatide ja žanrite vahel. Näiteks originaalsisuga esinemine oli tihti esitatud sketši
formaadis.
Minu koostatud uurimismeetod toimis kõige paremini just teemade, formaatide ning žanrite
määratlemisel. Nende puhul oli reliaabluse määr 91.5 %. Kui juurde lisada ka väärtuste ning
tasude ja tarvete kategooriate kodeeringud, siis oli reliaabluse määr 87.7 %. Järelikult selle
meetodiga on parim analüüsida just selgelt kirjeldatud ja otseselt mõistetavaid kategooriaid, nagu
need on teemad, formaadid ja žanrid. Ridade vahelt lugemist vajavad valdkonnad nagu väärtused
ning tasud ja tarbed vajavad kvalitatiivsemat lähenemist.