Gratitude towards states of affairs

Date

2019

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

My mission in this thesis has been to show that gratitude can be felt not only towards other people but also towards states of affairs in general. I began by briefly defining several key aspects and related notions of gratitude which allowed me to continue with my arguments. I argued that both forms of gratitude (targeted and propositional) have enough in common to be regarded as essentially the same type of emotion and attitude. What they have in common is essential to the idea of gratitude and can separate it from other concepts. Firstly, the two forms of gratitude both require some humble recognition of one’s partial dependence on some external circumstances. Secondly, the two forms of gratitude both share a similar action tendency (or response) in which the grateful person seeks to somehow preserve and promote the good that has come one’s way. Thirdly, and most importantly, both forms of gratitude are a special form of valuing—valuing of the good that happens to oneself. In the final chapter, I showed that gratitude towards states of affairs is, contrary to some beliefs, fairly common and even more fundamental than gratitude to other people. Gratitude towards states of affairs, rather than being dismissible as something other than real gratitude and worthy of the philosophical neglect it has received, is instead a foundation to all forms of gratitude and therefore an important topic for further research.

Description

Kui me räägime tänulikkusest, siis tavaliselt peame silmas seda head tunnet ja tänuavalduse soovi, mis meil tekib, kui keegi on meie vastu lahke või teeb meile heateo. Näiteks, kui ma unustan enda rahakoti poes kassasse ja keegi mulle järele jookseb ja selle ära toob, siis olen talle tänulik selle heateo eest. Sellise arusaama järgi on tänulikkus suunatud teistele inimestele nende heategude või hea tahte eest. Kuid vahel öeldakse ka, et ollakse tänulikud mingite asjaolude suhtes. Näiteks võib mõni öelda, et ta on tänulik, et väljas on kena ilm; või tänulik, et tal on elus vedanud. Filosoofilises kirjanduses on aga tugev üldine meelestatus, et asjaolude suhtes tänulik olla ei saa, sest see pole midagi enamat kui rõõm või heameel millegi üle ja ei oma midagi ühist selle tänuga, mida tunneme heategijate suhtes. Selles töös kaitsen ma seisukohta, et asjaolude suhtes saab tänu tunda küll. Ma näitan, et tänulikkus teistele inimestele ja tänulikkus asjaolude suhtes omavad ühiseid aluseid. Esiteks, mõlemad tänulikkuse vormid väljendavad tagasihoidlikkust, kuna tänulik inimene tunnistab enda sõltuvust välistest asjaoludest. Teiseks, mõlemad tänulikkuse vormid omavad sarnast käitumiskalduvust, mille kaudu tänulik inimene hoolib enda heategijast või heast olukorrast. Heategijast või heast olukorrast hoolimine väljendub selles, et mõlemas nähtud headust üritatakse hoida ja edendada. Lisaks väidan, et mõlemad tänu vormid on seletatavad kui eriline viis häid asju väärtustada. See eriline viis häid asju väärtustada nõuabki teatud tagasihoidlikkust ja selgitab ühtlasi miks tänulik inimene hoolib enda heategijast või heast olukorrast. Töö viimases osas näitan, et tänulikkus asjaolude suhtes on tänulikkuse põhivorm ja laialt levinud.

Keywords

gratitude, philosophy

Citation