Show simple item record

dc.contributor.advisorPääbo, Heiko, juhendaja
dc.contributor.authorJašin, Aleksei
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2019-06-17T12:09:12Z
dc.date.available2019-06-17T12:09:12Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64410
dc.description.abstractAlates 1998. aastast tegeletakse Eestis strateegilise lõimumispoliitikaga. Kahekümneaastase praktika jooksul on Kultuuriministeerium jõudnud kaardistada ning ellu viia kolm integratsiooni arengukava ja koostamisel on ka neljas. Vaatamata positiivsele arengule ning saavutatud eesmärkidele, esinevad Eesti ühiskonna lõimumises mitmed probleemid ning puudujäägid, mis teeb antud küsimuse aktuaalseks ka tänapäeval. Teemat on uuritud laialt nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest mitme riigi ühiskonnad on sarnases seisus. Valdkondlikud uuringud ning teadustööd on keskendunud pigem sotsioloogilisele perspektiivile ehk kesksel kohal on olnud ühiskonnagrupid või üksikindiviidid ja ühiskonna lõimumist hindavad indikaatorid. Käesolevas töös analüüsib autor poliitilist perspektiivi ning seeläbi näitab, kuidas saab seadusandlik võim lõimumise probleemidega tegeleda ning kuivõrd aktuaalne on see teema nende jaoks. Uurimisvahemikuks on võetud viimase integratsiooni arengukava täitmise periood. Tulemuste saavutamiseks autor kasutab kvalitatiivset sisuanalüüsi ning erakondade valimisprogrammide kodeerimist deduktiivsel meetodi ja John W. Berry akulturatsiooni teooriat. Tulemustest selgus, et parlamendierakondade valimisprogrammid kokku kajastavad ühiskonna lõimumise teemat laialt, kuid teema esinemissagedus erakondade kaupa on ebaproportsionaalselt erinev. Rääkides integratsioonist, keskenduvad erakondade valimisprogrammid kõige rohkem haridus- ja keelepoliitika valdkonnale, kus ülekaalukalt rõhukatakse riigikeele õppimise tähtsust. Vähe tähelepanu pööratakse ebavõrdsusele tööturul ning uussisserändajatele, kusjuures viimase teema puhul domineerivad tõrjuvad hoiakud. Analüüsist selgus, et parlamendierakondade valimisprogrammid toetavad mõõdukalt integratsiooni, kui ühiskonna akulturatsiooni strateegiat. Mõned erakonnad teevad seda palju, kuid teised pooldavad ka muid akulturatsiooni vorme, näiteks marginalisatsiooni või separatsiooni.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5240925*est
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherparteidet
dc.subject.otherintegratsioonet
dc.subject.otherarengukavadet
dc.subject.otherparlamendivalimisedet
dc.subject.otherhariduspoliitikaet
dc.subject.otherkeelepoliitikaet
dc.subject.otherpoliitilised platvormidet
dc.subject.otherEestiet
dc.titleEesti parlamendierakondade lõimumispoliitika "Lõimuv Eesti 2020" arengukava valguseset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess