Show simple item record

dc.contributor.advisorToomla, Rein, juhendaja
dc.contributor.advisorNiitsoo, Margus, juhendaja
dc.contributor.authorLaane, Karl Lembit
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2019-06-17T13:51:47Z
dc.date.available2019-06-17T13:51:47Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64431
dc.description.abstractParteisüsteemide heitlikkus (volatiilsus) on üks enim uuritud esindusdemokraatliku poliitilise süsteemi (eba)stabiilsuse mõõdikuid riigiteadustes, olles kasutusel 1979. aastast. Viimase ulatuslikuma uurimuse selle põhjal viisid 2007. aastal läbi Jan-Erik Lane ja Svante Ersson 38 Euroopa riigi kohta vahemikus 1991-2006. Nad jõudsid selles kolme järelduseni. 1. Põhja- ja Lõuna-Euroopa parteisüsteemide heitlikkused on suuresti võrdsustunud, samas kui Lääne- ja Ida-Euroopa näitajad erinevad suurel määral. 2. Kõige tugevamalt seletab erinevusi riikide inimarengutase. 3. Mida enam ühtlustub Euroopas sotsiaalmajanduslik arengutase, seda enam ühtlustub ka Euroopa regioonide heitlikkus. Käesolevas töös on uuritud samuti parteisüsteemi heitlikkust ja kõrvutatud seda sotsiaalmajandusliku muutujaga, ent peale ajaraami pikendamise ja kogu heitlikkuse andmestiku arvutamise 329 valimise kohta on laiendatud ka Euroopa riikide valimit 38-lt 40- le, võttes vaatluse alla heitlikkuse kümnenditi, asendatud inimarenguindeks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni arvutatud tööpuuduse näitajaga ning seostatud heitlikkust ja tööpuudust Taagepera „loogilise“ „fikseeritud eksponentmudeliga ühes positiivses kvadrandis“. Töös selgub, et Lane & Erssoni prognoos täitunud ning erinevalt eelmistest kümnenditest, mil heitlikkuste pingereas sai pea eranditult tõmmata Ida- ja Lääne-Euroopa vahele eraldusjoone, on 2010. aastatel näha (vähemalt keskväljal) „tõmblukuloogikat“ (nagu on olnud tööpuuduse osas juba 1990. aastatest saati). Taagepera kriteeriumite rakendamisel väljendub heitlikkuse ja tööpuuduse suhe võrrandina H=T0,7. Selle aluseeldused on aga nõrgad ning R2 analoogi järgi on see kogunisti negatiivse seletusvõimega (erinevalt lihtsast lineaarmudelist ja mudelist H= e-1*T0,3). Edaspidi oleks hea arvestada majandusliku ebakindluse mõju puhul heitlikkusele ka teisi tegureid (näiteks indeksina) ning loogilise mudeli nõudeid rakendada seal, kus need suurema tõenäosusega kehtiksid – parteisüsteemide heitlikkuse ja killustatuse vahel.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5240946*est
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherparteisüsteemidet
dc.subject.otherebastabiilsuset
dc.subject.otheresindusdemokraatiaet
dc.subject.othertööpuuduset
dc.subject.otherEuroopaet
dc.titleParteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusegaet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess