Show simple item record

dc.contributor.advisorKilp, Alar, juhendaja
dc.contributor.authorLaanjärv, Romet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2019-06-17T14:26:09Z
dc.date.available2019-06-17T14:26:09Z
dc.date.issued2019
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64439
dc.description.abstractImmigratsioon on viimastel aastatel Euroopas märgatavalt kasvanud ning tänu sellele on küsimused immigratsioonist, immigrantidest ja nende mõjudest tõusnud väga tugevalt poliitilise debati üheks olulisemaiks teemaks. Spekulatsioonid, teooriad ja vaidlused migratsiooni puudutavates küsimustes on ka teadlaste seas aktuaalseks teemaks alates 20. sajandist ning uuringute tulemused ja seisukohad on vastuolulised. Vaidlused immigratsiooni mõjudest puudutavad ka erinevaid sektoreid: räägitakse selle mõjudest kultuurile ja selle säilimisele, mõjust majandusele, kuritegevusele ja üleüldisemalt julgeolekule. Tänu kasvavale immigratsioonile ja kahetistele seisukohtadele on meedia, poliitilise võitluse ja avaliku arvamuse abil tekkinud arusaam immigrandist kui kriminaalsest nähtusest, kes on ohuks riigi julgeolekule. Lisaks on levinud arusaam, et immigrandid pärsivad riigi majanduslikku arengut. Heaoluriigid Euroopas võtavad vastu kõige rohkem immigrante teiste riikidega võrreldes ning avalik debatt immigratsioonist on sellest tulenevalt nendes riikides ka kõige teravam. Samal ajal on avatud immigratsioonipoliitika osaks heaoluriigi kontseptsioonist. Käesoleva töö raames uuritakse heaoluriigi, majandusarengu, kuritegevuse ja immigratsiooni omavahelisi seoseid. Juhtumriigina uuritakse Rootsit, sest seal on heaoluriigi ideed tugevalt esindatud ning samal ajal ollakse üks enim immigrante vastu võttev riik Euroopas. Töös uuritakse immigratsiooni mõju majanduskasvule läbi SKP (sisemajanduse koguprodukt) per capita ning mõju kuritegevusele läbi registreeritud karistusseadustike vastaste kuritegude. Lisaks uuritakse töös kolme suurima erakonna vaateid immigratsiooni suhtes ning seda, millised on ühiskondlikud hoiakud immigratsiooni puudutavates küsimustes. Läbi selle püüab töö autor välja selgitada, milline on olnud immigratsiooni mõju heaoluriigi majandusele ja kuritegevusele Rootsi näitel ning kuidas tajub ja raamistab avalikkus Rootsis immigratsiooni. Töös on viis peamist väidet: 1) mõõdukas (kuniks ei ületata riigi suutlikkuse piiri) immigratsioon on olnud Rootsi majanduskasvule positiivne nähtus; 2) immigratsioon ei ole tõstnud kuritegevusmäära; 3) immigratsiooni raamistatakse Rootsis nii probleemi kui ka väärtusena; 4) probleem seisneb asüülitaotlejate suures kasvus, mitte immigratsioonis tervikuna; 5) probleemikäsitlus ja pakutud lahendused erakondade poolt näitavad polariseerumise märke.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5240843*est
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othersisseränneet
dc.subject.othermõjudet
dc.subject.otherarusaamineet
dc.subject.othermajanduskasvet
dc.subject.otherkuritegevuset
dc.subject.otherheaoluühiskondet
dc.subject.otherheaoluriiket
dc.subject.otherRootsiet
dc.titleImmigratsiooni mõju heaoluriigi majanduskasvule ja kuritegevusmäärale ning selle ühiskondlik tajumine/raamistamine Rootsi näitelet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess