Show simple item record

dc.contributor.advisorLeete, Art, juhendaja
dc.contributor.advisorHegarty, Benjamin, kaasjuhendaja
dc.contributor.advisorOetomo, Dédé, kaasjuhendaja
dc.contributor.authorToomistu, Terje
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.date.accessioned2019-11-15T13:15:00Z
dc.date.available2019-11-15T13:15:00Z
dc.date.issued2019-11-15
dc.identifier.isbn978-9949-03-234-1
dc.identifier.isbn978-9949-03-235-8 (pdf)
dc.identifier.issn1736-1966
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/66664
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneet
dc.description.abstractIndoneesias nagu mujal Kagu-Aasias on pikk ajalugu tegevustest ja identiteetidest, mis erinevad soonormatiivsest käitumisest. Selle väitekirja fookuses on waria’d – mehe kehades sündinud, kuid end naisena tundvad ja väljendavad inimesed riigis, mis on ühtlasi koduks maailma suurimale moslemikogukonnale. Olgugi et waria’d on Indoneesias silmapaistev ühiskondlik grupp, on waria’de ja teiste Indoneesia soo- ja seksuaalvähemuste põhilised inimõigused sattunud viimaste kümnendite jooksul tugeva löögi alla. Nii on seksuaalsusest saanud poliitiline mängumaa, mille taustal on küsimus waria’de kuuluvuspüüdlustest erakordse kaaluga. Kuna waria’de elusid ilmestab sageli migratsioon, mille käigus katkevad perekondlikud suhted, on kuuluvustunde igatsus waria’de seas laialt levinud. Sotsiaalse tõrjutuse tulemusel, aga ka sellele vastu seistes otsivad waria’d eneseväljendust, naudinguid ja kuuluvustunnet kohtades ja aegadel, mis on neile võimalikud. Tuginedes pikaaegsetele etnograafilistele välitöödele Indoneesia rahvuslikus kujutluses keskses Jaaval ja perifeerses Paapuas, kirjeldab väitekiri waria’de eluviise ja ruume ning ilupraktikate seoseid moderniseerumise narratiivi ja rahvusliku kuuluvusega. Nimelt taotlevad waria’d kogukondlikku kuuluvust, pürgides rahvusliku ja rahvusülese kuuluvuse poole. Selliste kujuteldavate ulatuste kaudu muudavad waria’d oma elud elatavamaks. Seega näitab doktoritöö kehaliste vormide ja transformatsioonide võimekust avada või sulgeda potentsiaalseid kuuluvusruume, mis omakorda mõjutavad isikliku väärtuse tunnetust. Samuti joonib töö alla, kuidas soolisus on alati kehaline ja seotud erinevate osapooltega, tõstes sealhulgas esile kire olulisust waria’de sookäsitluses. Seeläbi panustab väitekiri nüüdisaegsetesse teaduslikesse aruteludesse (trans)soolisusest, seksuaalsusest ja kehalisusest.et
dc.description.abstractSimilar to other Southeast Asian societies, Indonesia has a long history of practices and identities that exceed gender-normative behaviour. This dissertation focuses on waria – male-bodied individuals who feel and express themselves as women in a country that is also home to the world’s largest Muslim population. Although waria form a visible social group in Indonesia, their basic human rights along with other gender and sexual minorities have been greatly challenged during the past few decades. Sexuality has become a political playground, against which the question of waria belonging, to the nation or otherwise, is of the utmost significance. Since waria often go through migration, in which they sever relationships with their families, longing to belong is a widely shared sentiment among waria. As a result of, and in response to, their social exclusion, waria actively seek self-expression, pleasure and a sense of belonging at those places and times that are available to them. Following extended ethnographic fieldwork in the regions of Java and Papua – the central and the peripheral within the Indonesian national imaginary –, this thesis describes the life paths and spaces of waria, and the practice of beauty as related to national belonging and narratives of modernization. Namely, in order to claim belonging to the locally surrounding communities, waria aspire to a sense of national and transnational belonging. Through these imagined reaches waria make their lives more liveable. Hence, the dissertation asserts that bodily forms and transformations hold a significant capacity to provide or withdraw access to categories of belonging, which in turn influences the feelings of worth. Additionally, the thesis underscores the interrelated and embodied nature of gender, highlighting desire in the waria understandings of gender. Therefore, the dissertation contributes to the contemporary debates around issues of (trans)gender, sexuality and embodiment.en
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5283386et
dc.language.isoenget
dc.relation.ispartofseriesDissertationes ethnologiae Universitatis Tartuensis;11
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjecttransgender peopleet
dc.subjectgender identityet
dc.subjectsubjectivityet
dc.subjectsocial exclusionet
dc.subjectsocial cohesionet
dc.subjectIndonesiaet
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.othertranssoolised inimeseden
dc.subject.othersooline identiteeten
dc.subject.othersubjektsusen
dc.subject.otherseksuaalsusen
dc.subject.othersotsiaalne tõrjutusen
dc.subject.othersotsiaalne sidususen
dc.subject.otherIndoneesiaen
dc.titleEmbodied lives, imagined reaches: gendered subjectivity and aspirations for belonging among waria in Indonesiaen
dc.title.alternativeKehastatud elud, kujuteldavad ulatused: Indoneesia waria’de sooline subjektsus ja kuuluvuspüüdlusedet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess